Mitoos: erinevus redaktsioonide vahel

Hulkraksetel organismidel järgneb nii [[suguline sigimine|sugulisele]] kui ka [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisele paljunemisele]] rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib abil moodustuda umbes sadatuhat uut rakku sekundis{{lisa viide}}. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse '''tütarrakkudeks'''. Noore inimese rakud saavad jaguneda ca 50 korda, 80 -aastase inimesevanainimese kehasrakud aga ca 30 korda. [[DNA]] molekulid, mis iga jagunemise käigus identselt tütarrakkudese kopeeritakse, omavad molekuli otstes [[telomeer]]e. IgaTervete rakkude puhul iga kord, kui rakk jaguneb jääb otsaosa lühemaks.. Vähirakkudes on telomeeride kestmine tagatud vastavate valkude aktiviseerimisega. See on üks põhjus, kuidas vähirakud saavad ebanormaalselt kaua elus püsida, mitoosi aina jätkates.