Järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Järve karakteristikud: uoiu |
v-sm |
||
12. rida:
== Järve karakteristikud ==
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
Järve tähtsamad karakteristikud on [[valgala]], [[sissevool]], [[väljavool]], toitainete hulk, [[hapniku lahustuvus|lahustunud hapnik]],
Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on [[sademed]] vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, [[põhjavesi]] ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinnavee ja põhjavee kaod ja igasugune järvevee välja võtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.
== Järvede liigitus ==
22. rida ⟶ 21. rida:
#järved, mis on merest eraldunud ([[jäänukjärv]]ed)
===Järvenõgude tekke järgi===
*[[Tektoonilised järved|Tektoonilised]] – [[maakoor]]es esinevate [[Pinge (geoloogia)|venituspingete]] tulemusel võivad tekkida [[alang]]ud ning [[Riftiorg|riftiorud]], mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv [[Baikal]] ning mitmed [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i järved.
*Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka [[ookean]]ide sulgumisel. Näiteks [[Kaspia meri]], mis koos [[Must meri|Musta mere]] ning [[Vahemeri|Vahemerega]] on sulgunud [[Tethyse Ookean|Tethyse Ookeani]] jäänuk.
*Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt [[Vostoki järv]]). Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
*Erosioonilised – tüüpilised [[liustik|liustiku]] (eriti [[mandriliustik]]e) või vooluvete [[Erosioon|uuristatud]] nõod.
*Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete [[sete]]te kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad nt [[lammijärved]].
*[[Karstijärved]]<ref name="eelis">[http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=1175339786 Järvede areng ja tüübid], EELIS infoleht, 3.06.2002</ref> – kujunevad [[Karbonaatkivim|karbonaatse]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] ja õhukese [[Pinnakate|pinnakattega]] aladel.
*Vulkaanilised – järved võivad tekkida [[vulkaanipurse]]te tagajärjel tekkinud [[maar]]i või [[kaldeera]]sse.
*Isostaatilised ehk [[rannajärved]] – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis [[maakoor]]e [[Isostaasia|isostaatiliste]] liikumiste tõttu on [[Meri|merest]] ära lõigatud.
*[[Meteoriiditekkelised järved]] – järved võivad tekkida [[Meteoriidikraater|meteoriidikraatritesse]]. Näiteks [[Kaali järv]] [[Saaremaa]]l.
*[[Mandrijäätekkelised järved]] – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
* [[Soojärved]] – järved, mis on tekkinud [[soo]]des.
* [[Tehisjärved]] – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nende hulka kuuluvad [[veehoidla]]d, veega täidetud [[karjäär]]id, [[tiik|tiigid]], [[paisjärv]]ed jne.
=== Sisse- ja väljavoolu järgi ===
| |||