Proterosoikum: erinevus redaktsioonide vahel

Proterosoikum on kivimiliselt palju paremini esindatud kui arhaikum. Lisaks [[tardkivim]]itele ning süvamerelistele setetele esineb ka palju madalate [[sisemeri|sisemerede]] [[sete|setteid]]. Võrreldes arhaikumiga on kivimid väiksema [[moondekivim|moondeastmega]] või lausa moondumata. <ref>{{cite book| last=Stanley| first=Steven M.| title=Earth System History| location=New York| publisher=W.H. Freeman and Company| year=1999| isbn=0-7167-2882-6 | pages= 315}}</ref> Proterosoikumis muutusid esmakordselt laialtlevinuks [[karbonaat]]sed setted (põhiliselt [[dolomiit]]). [[Vulkaan|Vulkanogeensete]] setete osakaal langes võrreldes arhaikumiga, samas [[kvarts]]i osakaal setetes tõusis. Ilmusid ka esimesed [[süsinik]]ulised setted, ''ca.'' 2,0 [[Giga-aasta|Ga]] tagasi moodustunud [[šungiit]].<ref name="cocks">Cocks, L. R. M. Precambrian:Overview. In: Encyclopedia of Geology. Editors-in-Chief: Richard C. Selley, L. Robin M. Cocks, and Ian R. Plimer. Oxford, 2005, Pages 350–354. [http://dx.doi.org/10.1016/B0-12-369396-9/00963-1]</ref> [[Raudkvartsiit|Raudkvartsiidid]], mis olid väga levinud hilisemas arhaikumis, esinevad ulatuslikult paleoproterosoikumis ning neoproterosoikumis, kuid vaid teatud ajaperioodidel. <ref name="Pufahl">Pufahl, P.K., Hiatt, E. E. Oxygenation of the Earth's atmosphere–ocean system: A review of physical and chemical sedimentologic responses. Marine and Petroleum Geology, Volume 32, Issue 1, April 2012, Pages 1–20 [http://dx.doi.org/10.1016/j.marpetgeo.2011.12.002]</ref>

Eesti [[aluskord|aluskorra]] kivimid pärinevad paleoproterosoikumist ja mesoproterosoikumi varaseimast osast. Nende kivimite vanima osa moodustab [[Svekofenni kompleks]], mis moodustus umbes 1,9 kuni 1,8 miljardit aastat tagasi Svekofenni [[orogeen]]is, mis oli tõenäoliselt üks osa [[hiidmanner|superkontinendi]] Nuna ehk Kolumbia tekkeprotsessist. Need kivimid on endiste [[saarkaar]]te tard- ja [[settekivim]]id, mis on tugeva moonde käigus muutunud [[gneiss]]ideks. Noorem kompleks on moodustunud ''ca.'' 1.,65–1.,54 miljardit aastat tagasi ja koosneb [[rabakivi]]graniidi [[plutoon]]idest, mis kajastavad tõenäoliselt sel perioodil arenema hakanud [[riftivöönd|mandririftistumise]] protsesse, mis küll lõpuni ei kulgenud.<ref name="Raukas">Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.</ref>

<br />Staadium 4 & 5: Neoproterosoilisest hapnikusündmusest kuni tänapäevani, mil O₂ sisaldus tõuseb tänapävastetänapäevaste tasemeteni ja jääb püsima.]]

Perioodist ''ca.'' 2,3 kuni 1,8 miljardit aastat tagasi ei ole leitud usaldusväärseid andmeid atmosfääri O₂ sisaldusest.<ref name="Pufahl" /> Ajaperioodi 1,8 kuni 0,85 miljardit aastat tagasi on nimetatud „Igavaks Miljardiks“, kuna selle aja vältel olid valitsevad keemilised tingimused peaaegu muutumatud ning bioloogilise evolutsiooni suhtes pärssivad. Atmosfääri hapnikutase oli tõenäoliselt 1% ja 10% vahel tänapäevasest hapnikusisaldusest.<ref name="Pufahl" /><ref name="Och" /> Ookeani madalamad kihid näivad olnud hapnikulised, kuid kontinentidel toimuva intensiivse porsumise tulemusena võis ookeani pääseda suur kogus [[sulfaat]]i, mille bakteriaalsel redutseerimisel muutus süvaookean [[sulfiid|sulfiidseks]] ja anoksiliseks.<ref name="Pufahl" /> Teine hüpotees väidab, et ookeani kihid hakkasid sel perioodil segunema ning ka süvaookeanis hakkas hapnikusisaldus tõusma.<ref name="Holland" /> Ligikaudu 1,9 miljardit aastat tagasi ilmusid aga esimesed primitiivsed eukarüoodid, kuigi nende teke ja areng on üsnagi vaidlusalune teema.<ref name="Och" /> Eukarüootide tekkeviis ei ole veel selgunud, kuid see võis toimuda prokarüootide [[endosümbioos]]ide tulemustena. Võimalik, et see tugev koostöö oli vajalik, et kohastuda tõusva hapnikusisaldusega.<ref name="Fedonkin" /> Järgneva miljardi aasta jooksul kulges nende evolutsioon arvatavasti väga aeglaselt.<ref name="Och" />

Umbes 1,7 kuni 1,0 miljardit aastat vanades setetes leidub rohkelt eukarüootseid [[mikrofossiil]]e, kuid nende [[mitmekesisus]] ja evolutsioneerumiskiirus on madal. ''Ca.'' 1,7 miljardit aastat tagasi ilmusid [[akritarhid]], problemaatiline eukarüoodirühm, mille sugulust tänapäevase elustikuga on keeruline määrata. Mõnesid 1,4 miljardit aastat vanu keerulise [[Morfoloogia (Täpsustus)|pinnamorfoloogia]]ga akritarhe on peetud ka [[seen]]te eellasteks. 1,2 miljardit aastat vanades setetes hakkab leiduma hulgaliselt [[Punavetikad|punavetikate]] fossiile, 1 miljard tagasi [[Pruunvetikas|pruunvetikaid]] ja 750 miljonit aastat tagasi [[kodaamööb]]e.<ref name="Fedonkin" />

** Avaloni kooslused, ''ca.'' 579 kuni 560 miljonit aastat vanad. Sel perioodil domineerisid ''Rangeomorpha'' alla liigitatud modulaarsed, [[fraktaal]]selt üles ehitatud organismid. Leitud on ka mõned [[käsnad]].<ref name="Erwin" />

** Valge mere kooslused, ''ca.'' 560 kuni 550 miljonit aastat vanad. Need kooslused oli kuni 3 korda mitmekesisemad eelnevatest. Organismid olid käitumuslikult palju keerukamateks muutunud, mida näitavad näiteks esimesed jäljefossiilid.<ref name="Erwin" />

** Nama kooslused, ''ca.'' 550 kuni 541 miljonit aastat vanad. Nendes kooslustes domineerisid põhiliselt ''Erniettomorpha'' alla liigitatud organismid. Ilmusid ka esimesed märgid kisklusest, nimelt ''Cloudina'' skelettide sisse uuristatud augud.<ref name="Erwin" />

* [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html Proterosoikum TÜ Geloogiamuuseumi veebileheküljel.]