Rapla kirik: erinevus redaktsioonide vahel

{{Kirik

|Nimi = Rapla Maarja-Magdaleena kirik

|Pildiallkiri = Rapla Maarja-Magdaleena kirik

|Riik = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]

 

'''Rapla Maarja-Magdaleena kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Rapla]]s, üks Eesti 105 [[kihelkonnakirik]]ust.

==Ajalugu==

Legendi kohaselt ehitati [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonna]] esimene kirik [[Kuusiku]]le kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole [[Jumal]]ale meelepärane. Proovisid siis kirikut [[Raikküla]]sse ehitada, kutsusid [[munk|mungadki]] appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid [[Rapla mõis]]ast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik [[Vigala jõgi|Vigala jõe]] äärde rajada.

 

==Kirjeldus==

[[1901]]. aastal valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid [[uusromaani stiil]]i järgivaid ehitisi [[Eesti]]s. Rapla kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga [[fassaad]]is.

 

==Inimesed==

Rapla koguduse tugevuseks sajandi jooksul on olnud siin pikemat aega töötanud ja sügavad jäljed jätnud [[vaimulik]]ud. Kõige kauem on praeguse kiriku ajal töötanud kirjanik [[Juhan Liiv]]i lellepoeg [[praost]] [[Joosep Liiv]] (Raplas [[1907]]–[[1941]]), kes oli ka ise hea luuleandega ning töötas enne sõda pikka aega piiblitõlke komisjoni esimehena. Vana Testamendi professor [[Evald Saag]]i ([[1944]]–[[1962]]) elutööks sai samal ajal [[EELK]] [[Konsistoorium]]i juures [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] loomine ja teoloogilise õpetuse järjepidevuse säilitamine. Esimesed sõjajärgsed aastakümned olid kiriku jaoks kõige raskemad. Raplas, kus kiriku kõrval tegutses ka veel elujõuline [[vennastekogudus]], oli riigipoolne surve eriti tugev. [[1962]]. aastal saadeti kohalike võimukandjate nõudel Evald Saag Raplast ära, aasta hiljem suleti vägivaldselt ka vennastekoguduse palvemaja. Järgmine vaimulik praost [[Esra Rahula]] ([[1962]]–[[1991]]) oli kohaliku päritoluga mees, kes suutis oma tarkuse ja tasakaalukusega olukorda stabiliseerida. Alles järsult kasvanud töökoormus [[1980. aastad|kaheksakümnendate aastate]] lõpus, mil koguduses toimus üle neljasaja ristimise aastas, sundis teda pärast 29 aastat kestnud viljakat tööd pensionile jääma. Aastast 1992 on Rapla koguduse õpetajaks [[Mihkel Kukk (vaimulik)|Mihkel Kukk]].

 

==Vaata ka==