*2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas alevikus 415 inimest. 4. jaanuari 2010 aasta seisuga oli alevikus elukoht registreeritud 452 inimesel.{{lisa viide}} [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Lohusuul 317 inimest. Neist 141 (44,5%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>▼
*2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas alevikus 415 inimest.
*4. jaanuari 2010 aasta seisuga oli alevikus elukoht registreeritud 452 inimesel.{{lisa viide}}
▲*[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Lohusuul 317 inimest. Neist 141 (44,5%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
==Ajalugu==
Lohusuu jaguneb kaheks:
*[[18. sajand]]il vene [[vanausulised|vanausuliste]] poolt Avijõe idakaldale rajatud Vene-Lohusuuks ([[Veneküla (Lohusuu)|Veneküla]]) ja
Lohusuu on põline [[kaluriküla]], esmamainitud juba [[1599]]. aastal (''Jugowiec-Logowiec''). LuhusuuLohusuu piirkond kuulus [[Vaiga]] muinasmaakonda ja [[Torma kihelkond]]a. Keskajal kuulus Lohusuu piirkond [[NõukogudeLaiuse aeg|Nõukogude ajalordulinnus]]e kunivõimkonda. 19591677. aastaniaastal rajati Lohusuusse abikirik, aastatel 1746–1774 oli [[MustveeLohusuu kogudus]]e pastoriks [[Johann Georg Eisen]]. Lohusuus, kiriku [[köster|köstri]] Kristjan Masiku peres sündis väljapaistev rahvavalgustaja, keele- ja kirjamees ja õ-tähe kasutusele võtja [[Otto Wilhelm rajoonMasing]]ikoosseisus(1763–1832).
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] kuni 1959 aastani oli [[Mustvee rajoon]]i koosseisus. Lohusuu alevik moodustati [[1977]]. aastal, kui liideti [[Lagedi (Lohusuu)|Lagedi]], Lohusuu, Separa, Ülejõe ning [[Veneküla (Lohusuu)|Veneküla]].
Lohusuus sündis väljapaistev rahvavalgustaja, keele- ja kirjamees ja õ-tähe kasutusele võtja [[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832).
