I²C: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''I²C''' ("i-ruut-c" või "i-kaks-c" millele üldiselt viidatakse kui "kahejuhtme liidesele") on mitme võimaliku ülemaga jadasiin, mis leiutati [[Philips|Philipsi]] poolt ning mida kasutatakse madala kiirusega [[perifeeria]] seadmete ühendamisel [[emaplaat|emaplaatidega]], [[manussüsteem|manussüsteemidega]], mobiiltelefonidega või muude seadmetega. Alates 2006-aastast ei ole vaja I²C protokolli kasutamiseks litsentsi osta, kuid omandamaks alluva aadressi peab maksma tasu [[NXP]]-le (
== Disain ==
[[
I²C kasutab vaid kahte kahesuunalist [[avatud kollektor|avatud kollektoriga]] ühendust milleks on andmesiin ning kellatakt. Lisaks omab see ka [[pull-up]] takisteid. Nimetatud liidese pinge on tavaliselt +5V või +3.3V kuigi lubatud on ka muude pingetega süsteemid.
115. rida:
*Monitori kontrasti, gamma ja värvibalansi seadete muutmine.
*Helitugevuse muutmine intelligentsetel kõlaritel.
*Näiteks mobiiltelefonide [[OLED]] või [[Vedelkristallkuvar|LCD]] ekraanide kontroll.
*Riistvara jälgimise ja diagnostikaseadmete suhtlus. Näiteks jahutusventilaatori kiirus või/ja [[CPU]] termostaat.
*Süsteemi komponentide toite lülitamine.
*I²C eriline tugevus on ühe mikrokontrolleri võime suhelda hulga seadmetega kasutades ainult kahte sisend/väljund viiku ning tarkvara.
Seadmeid saab siinile lisada ja sealt ka eemaldada isegi siis kui süsteem töötab, mis teeb selle väga kasulikuks kui on tegemist seadmega mille töö jooksul on vaja temaga ühendada ja lahti ühendada mitu seadeldist.
I²C siinid muutusid populaarseks kui arvuti insenerid avastasid, et suur osa mikroskeemi tootmiskuludest tuleneb tema pakendi suurusest ja jalgade arvust. Palju väiksem pakend kaalub tavaliselt vähem ning kulutab vähem voolu. See on omakorda aga väga tähtis mobiilsetel seadmetel. Samamoodi võidavad I²C siini disainist kõik seadmed mille mõõtmed peavad olema väiksed, kuna rohkemate radade vedamine trükkplaadile võtab alati ka rohkem ruumi.
| |||