Erinevus lehekülje "Maksim Unt" redaktsioonide vahel

[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal oli Unt [[Ukraina]]s, töötas 1919. aastal [[Saratovi oblast]]is maakonna täitevkomitee [[riigikontroll]]i osakonna juhatajana, pani seal toime suurriisumise ja põgenes valgekaartlaste juurde, mille eest mõisteti ta tagaselja surma.
 
Aastal [[1920]] naasis ta Eestisse ning astus [[Eesti Sotsialistlik Tööpartei|Eesti Sotsialistlikusse Tööparteisse]] (ESTP), oli partei vasakpoolse tiiva üks juhte ja kuulus [[I Riigivolikogu]] koosseisu. 1934. aastal mõistis [[PärnuViljandi Ringkonnakohus]] talle 6-kuulise vanglakaristuse, kuid Riigikogu liikmena ei olnud teda võimalik paigutada vanglasse. Ka pärast [[V Riigikogu]] volituste lõppu ei olnud teda võimalik arreteerida, kuna ta esitas arstitunnistuse südamehaiguse kohta<ref>Rahvasaadik ei taha minna vanglasse. Rahvaleht, 7. jaanuar 1938, nr. 3, lk. 8.</ref>.
 
1940. aastal nimetati [[Johannes Varese valitsus]]se siseministriks, kuid paar kuud pärast ametissenimetamist selgus, et Unt oli teeninud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal valgekaartlaste seas ja riisunud riigi vara ja ta vahistati enne [[1940]]. aasta lõppu, kuulu järgi ühe rahavarguse eest [[Punaarmee]] tagant Vene kodusõja aegu, ning seetõttu lasi [[NKVD]] ta juulis 1941. aastal maha<ref>[http://lists.memo.ru/d33/f253.htm СПИСКИ ЖЕРТВ]</ref>.
6819

muudatust