Gösta Berlingi saaga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Sisu |
|||
22. rida:
Tegevus toimub [[1820. aastad|1820ndates]] – ajal, mil [[Rootsi]] aadelkonnas ilmnesid esimesed lagunemise märgid. Aadlikud, kel polnud äritaipu, hakkasid ühtäkki vaeseks jääma. Teos käsitleb [[Värmlandi lään|Värmland]]i saaga- ja legendimaailma, olles kooskõlas ajastuga, kus hiilguse kadumisest hoolimata elati lõbusalt ja seiklusjanuliselt. Gösta Berling on hea väljanägemisega pastor, kes kaotab joomise pärast oma töö. Gösta joob kõrtsis maha jahukoti, mis tema kitsi ja karmi käega tütar oli aidanud. Süümepiinad viivad ta enesetapumõtetele, kuid Gösta päästab majaproua ja maagikaevanduste omanik Ekeby, kes paigutab ta oma mõisa "kavaleritiiba". Sealt algabki saaga.
Ekebyl on kokku 12 kavaleri – karile jooksnud eludega inimesed, keda majaproua oma armust üleval peab. Autori käsitluses muutuvad need mehed legendaarseteks tegelasteks, kes teevad Varmländi elu huvitavamaks, lõbusamaks ja salapärasemaks. Siin kohtab endisi sõjaväelasi, hiiglasekasvu [[sakslased|sakslast]] – leebet ja vaga meest, kes püüab "selle ilma jaoks liiga hea" olla, muusikut, kes igatseb koju ja sinna saades sealt kohe tagasi
Gösta on kavaleridest kõige kavalam, leidlikum ja ilusam. Tema võluvale jutule ei saa keegi vastu panna. Gösta elu koosneb seiklustest ja elamustest. Ta on alati valmis aitama, kuid mitte kunagi valmis ennast tüdrukuga siduma. Gösta on romantiline tegelaskuju, keda võib võrrelda nii [[Don Quijote]]'i kui ka [[Peer Gynt (tegelane)|Peer Gynt]]iga.
| |||