Viru kreis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
29. rida:
Põhja-Eestis asuv Virumaa (saksa keeles ''Wierland'') maakond ning 3 teist Põhja-Eesti maakonda: [[Läänemaa]] ([[Lääne kreis]]) (''Wiek''), [[Harjumaa]] (''Harrien'') [[Harju kreis]] ja [[Järvamaa]] (''Jerwen'') ([[Järva kreis]]), koos nende koossseisu kuulunud 49 [[kihelkond|kihelkonnaga]] moodustasid [[Eestimaa kubermang]]u.
 
==Rakvere ehk Viru kreisi haldusjaotus==
 
 
 
 
==Rakvere kreisi haldusjaotus==
Rakvere ehk Viru kreis jaotus [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], [[Ranna-Virumaa]] ja [[Maa-Virumaa]]ks, 19. sajandi alguses kolmeks [[adrakohus|adrakohtupiirkonnaks]], territooriumil asus 1 linn, 10 [[kirikukihelkond]]a.
 
 
 
 
Kreisi [[maakonnalinn]] oli kreisilinn [[Rakvere]] (''Kreis-Stadt Wezenberg'')
67. rida ⟶ 60. rida:
</table>
 
==Rakvere ehk Viru kreisi kiriklik jaotus==
Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina vallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud [[Eestimaa talurahvaseadused|Talurahvaseadus seadustega]], Põhja-Eestis [[1816]]. aastal. Algselt hõlmas üks [[vald]] ühe [[mõis]]a talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.
Kreisi territooriumil asusid [[1627]]. aastal moodustatud [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] kirikukihelkonnad: [[Vaivara kihelkond]], [[Jõhvi kihelkond]], [[Lüganuse kihelkond]], [[Viru-Nigula kihelkond]], [[Haljala kihelkond]], [[Kadrina kihelkond]], [[Rakvere kihelkond]], [[Viru-Jaagupi kihelkond]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Simuna kihelkond]], [[Iisaku kihelkond]].
 
 
Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina vallad[[mõisavald|mõisavallad]], mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud [[Eestimaa talurahvaseadused|Talurahvaseadus seadustega]], Põhja-Eestis [[1816]]. aastal. Algselt hõlmas üks [[vald]] ühe [[mõis]]a talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.
{{pooleli}}
 
82. rida ⟶ 79. rida:
*[http://www.eha.ee/adramaad/search.php?tyyp=protokoll&nimi=Wierland&protocol= Inquisitionsprotokoll über den Kreis Wierland], 1732
*{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors= |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 70-86 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA70,M1}}
 
[[Kategooria:Virumaa]]
 
[[Kategooria:Viru kreis]]