Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Endine riik
|nimi = České království <small>([[Tšehhi keel|cs]])</small><br>Königreich Böhmen <small>([[Saksa keel|de]])</small><br>Regnum Bohemiae <small>([[Ladina keel|la]])</small><br> Tšehhi kuningriik
|lipp =
|lipp-tekst =
64. rida:
== Ajalugu ==
{{Vaata|Tšehhi ajalugu}}
===Tšehhi (Böömi) kuningriik===
Kuigi mõned endised Tšehhia valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit ([[Vratislav II]], [[Vladislav II]]), rajati kuningriik ametlikult aastal 1198 [[
===Tšehhi krooni maad===
{{Vaata|Tšehhi krooni maad}}, ''[[Böömimaa valitsejate loend]], [[Tšehhi valitsejate loend]]''
[[Tšehhia]] pärusvaldus (''Čechy'') koos [[Kladsko krahvkond|Kladsko krahvkonnaga]] (''Hrabství kladské'') oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV '''[[Tšehhi krooni maad]]''' (''Země Koruny české''), koos hõivatud provintsidega:
[[Pilt:Duernkrut3.jpg|thumb|left|160px|Ottokari kuningriik aastal 1273]]
76. rida:
ja ajutiselt ka:
[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|thumb|left|160px|Tšehhia kaardil aastast 1590]]▼
* [[Austria ertshertsogkond|Austria hertsogkond]] aastal 1251, [[Steiermarki hertsogkond]] aastal 1261, [[Egerland]] aastal 1266, [[Kärnteni hertsogkond]], [[Kraini mark]] ja [[Windische mark]] aastal 1269 ning [[Friuli mark]] aastal 1272, kõik omandatud kuningas [[Ottokar II Přemysl]]i poolt ja kaotatud [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]]-le 1278. aasta [[Marchfeldi lahing]]uga;
92. rida ⟶ 90. rida:
Tema järglased – [[Ladislaus Postumus]] Habsburgide dünastiast, [[Jiří Poděbradyst]] ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust keisririigi autonoomse osana. Kuningas [[Ulászló II|Vladislav II-le]] keelati kuurvürstide poolt osalemine [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka [[Mátyás I]] valitsusajal aastast 1490, kui Tšehhia ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] olid [[personaalunioon]]is. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta [[keisririigi reform]]iga loodud [[Keisririigi ringkonnad|keisririigi ringkondadest]].
[[Pilt:
▲[[
====Hussiitide sõjad====
Pärast kuningas [[Lajos II]] varajast surma [[Mohácsi lahing]]us aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend [[Austria ertshertsogkond|Austria]] ertshertsog [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], keiser [[Karl V]] noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558. ▼
{{Vaata|Hussiitide sõjad}}, ''[[Hussiidid]]''
15. sajandil, 1420. aastal algasid Tšehhhis tšehhi vaimuliku [[Jan Hus]]i juhitud [[roomakatoliku kirik]]u reformiliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Õlestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], kuni said [[1437]]. aastal lüüa ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn.
[[Pilt:Austria-Hungary map.svg|thumb|right|Tšehhia (1), Moraavia (9) ja Austria Sileesia (11) [[Austria-Ungari]]s (1867–1918)]]
===Austria ertshertsogkonnas===
▲Pärast
====Kolmekümneaastane sõda====
Järgnenud Tšehhia liidendamine [[Habsburgide monarhia]]ga kohaliku [[Protestantism|protestantliku]] aadelkonna vastupanu murdmiseks päädis 1618. aasta [[Teine Praha defenestratsioon|Praha defenestratsiooniga]] ja [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjaga]]. Tšehhide kaotus [[Valgemäe lahing]]us aastal 1620 lõpetas Tšehhia autonoomialiikumise.
===Austria keisririigis===
Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806 liidendati Tšehhi kuningriik [[Austria keisririik|Austria keisririigiga]] ja kuningatiitel jäi [[Austria keiser|Austria keisrile]]. 1867. aasta [[Austria-Ungari kompromiss]]iga said Tšehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid [[Tsisleitaania]] keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.
===Kuningriigi pärand tänapäeval===
Tänapäeva Tšehhi vabariik, mis koosneb Tšehhiast, Moraaviast ja [[Tšehhi Sileesia]]st, kasutab siiani mõnd Tšehhi kuningriigi sümbolit: kahe sabaga vapilõvi, punane ja valge triip [[Tšehhi lipp|riigilipul]] ning [[Praha linnus|kuningaloss]] [[Tšehhi vabariigi president|presidendi]] residentsina.
| |||