Kihelkonnakool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
==Õppeained==
{{kas|[[1819]]. aasta talurahvaseaduse}} järgi oli Liivimaa kihelkonnakoolides kohustuslik õpetada kirjutamist, rehkendamist, kirikulaulu ja katekismust. [[
[[1874]]. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Samu õppeaineid õpetati ka Eestimaa kihelkonnakoolides.
Kihelkonnakooli haridusega võis järgnevalt töötada [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] jt. valla atseme ametnikuna.▼
▲Kihelkonnakooli haridusega võis järgnevalt töötada [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] jt. [[vald|valla
Õppekeeleks kihelkonnakoolides oli üldiselt eesti keel, mõnel pool mindi järk-järgult üle saksa keelele. [[Venestamine|Venestamisreformidega]] aastail [[1887]]–[[1892]] muudeti õppetöö venekeelseks. Alates [[1917]]. aasta sügisest toimus õppetöö eesti keeles.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref>
| |||