Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 13:38 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. august 2013, kell 21:02 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Vidzemes skolotaju seminara eka Valka.jpg\|thumb\|\|Vidzemes skolotāju semināra ēka Valkā (1937).]]--> [[Pilt: Cimze Seminari hoone tänapäeval.JPG\|thumb\|300px\|upright\|Maja, kus kunagi asus Cimze seminar. Praegu on siin Valka koduloomuuseum. Foto 2010. aastast.]] '''Cimze seminar''' (ka: ''Valga seminar'', ''Valmiera seminar'') oli [[lätlased\|läti]] [[pedagoog]]i ja muusiku [[Jānis Cimze]] ([[1814]]-–[[1881]]) juhitud [[Liivimaa kubermang\|Liivimaa]] [[kihelkonnakool]]iõpetajate ja [[köster\|köstrite]] [[seminar]], mis tegutses aastatel [[1839]]–[[1849]] [[Valmiera]]s ja [[1849]]–[[1890]] [[Valga]]s. Seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg\|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang\|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang\|Eestimaal]] ning Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu\|eesti esimese üldlaulupeo]] üheks isaks. 14. rida: ==Muusikaline ettevalmistus== Cimze seminar andis põhjaliku [[muusika]]lise ettevalmistuse.<ref>[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref>Muusikaõpetuse tugevaim külg oli teoreetilise ja praktilise õpetuse loomulik ühendamine. Tulevastele köstritele ja kihelkonnakooliõpetajatele õpetati koorijuhtimist ja nad pidid [[koraal]]e ja [[rahvalaul]]e [[harmoniseerimine\|harmoniseerida]] oskama. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde [[harmoonia]]st ja [[kompositsioon]]ist. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat [[meeskoor]]i ning nõudis laulude [[rütm (muusika)\|rütm]]ist ja [[dünaamika (muusika)\|dünaamika]]st ranget kinnipidamist. Niisamuti pidas ta oluliseks [[orel]]i- ja [[klaver]]imänguoskust ning kasvandikud pidid hoolega harjutama. Orel oli koolil olemas, klavereid tuli aga harjutamiseks ~~4-5~~4–5 peale ühiselt üürida. [[Valga Jaani kirik]]usse oli Jānis Cimze tellinud [[1867]]. aastal kuulsa saksa orelimeistri [[Friedrich Ladegast]]i käest oreli.<ref>Andmed Valga Jaani kiriku oreli tellimise kohta Jānis Cimze poolt pärinevad [[Friedrich Ladegast]]i kirjast oreli sees. -– Vt Vikipeedia artiklit [[Valga Jaani kiriku orel]].</ref> Põhjuseks oli heal tasemel oreliõpe Cimze seminaris ja vajadus hea pilli järele. Valga Jaani kirik ja [[Valga Jaani kiriku orel\|sealne orel]] olid seetõttu tihedalt seotud Cimze seminariga. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni [[Johann Sebastian Bach\|Bachi]] ja [[Felix Mendelssohn-Bartholdy\|Mendelssohni]] oreliloomingut. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist [[rahvalaul]]u vastu. Tema eeskujust ongi pärit Cimze seminari lõpetanud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari kasvandikud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga eesti [[I üldlaulupidu\|esimesele üldlaulupeole]], mis peeti [[1869]]. aastal [[Tartu]]s. Esimese üldlaulupeo ajaks oli Cimze seminari lõpetanud juba umbes 50 eestlast, kellest vähemalt 30 tegutsesid kooliõpetajatena ning enamik neist juhatas koore, -– näiteks [[Joosep Kapp]] [[Suure-Jaani]]s, [[Johannes Eglon]] [[Vändra]]s, [[Andres Erlemann]] [[Helme]]s. Pärast laulupidu kirjutas [[Johann Voldemar Jannsen]] ''[[Eesti Postimees\|Eesti Postimehes]]'': {{tsitaat2\|''/…/ Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.''\|}} 48. rida: <!--==Jānis Cimze Liivimaa kooliõpetajate kooliõpetaja== Südasuvel 195 aastat tagasi sündis koolimees ja muusik Jānis Cimze, kelle elutööks oli õpetada õpetajaid. 32 aastat asus seminari hoone Valgas, sellest osa praeguses Läti-Valka koduloomuuseumis. Oma õpetuses pidas Cimze väga tähtsaks muusikat. Orelit ja klaverit pidid kasvandikud hoolega harjutama. Orel oli koolil olemas, kuid klavereid üüriti harjutamiseks ~~4-5~~4–5 peale ühiselt. Esimese Eesti üldlaulupeo ajaks 1869. aaastaks oli Valga seminari lõpetanud umbes 50 eestlast, kellest vähemalt 30 tegutsesid kooliõpetajatena ning enamik neist juhatas koore, näiteks Joosep Kapp Suure-Jaanis, J. Eglon Vändras, A. Erlemann Helmes. Pärast laulupidu kirjutas J. V. Jannsen „Eesti Postimehes“, et „laulupidu oli võimalik meie vahvate köstrite ja kihelkonnakooli õpetajate läbi, kes enamasti Valga seminaris tubli direktori Cimze juhatuse all on õpetanud ja kasvatatud saanud. Meie ärkamisaegsetest tegelastewst olid seminari õpilased heliloojad Aleksander Thomson Sangastest, Friedrich Saebelmann, Aleksander Läte, samuti Ado Grenzstein, Carl Robert Jakobson, Anton Jürgenson jt. 15 aastaselt lõpetas Cimze kihelkonnakooli, kolme aasta jooksul oli ta koduõpetajaks, kuni Valmiera kirikuõpetaja Ferdinand Walter ta kiriku orelimängijaks ning kihelkonnaõpetajaks kutsus. Kui Liivimaa kirikuõpetajate sinod otsustas asutada õpetajate seminari – selleks, et parandada õpetust kihelkonnakoolides, siis oli kõige enne vaja ette valmistada seminari juhataja. Walter pidi valima kandidaadi ja ta otsustas Janis Cimze kasuks. 1832. a. suvel jõudis Jānis Cimze, 25-aastane noor mees, kodumaale tagasi ning novembris peaaegu 165 aastat tagasi asus Valmieras uue õppeasutuse tööd juhtima. Eestlastele oli suunatud järgmine märkus asutamisdokumendi lõpul: „Peaksid eestlased, kes saksakeeles tugevad, soovima õppeasutust kasutada, siis ei seisa sellel mingit takistust ees.“ Kooli astuda soovis 7 õpilast, neist 4 võeti vastu puhtalt, 3 jäeti proovi peale. Vahepeal võeti juurde 3 õpilast. Näiteks üheksanda lennu lõpetajaist oli tubli kolmandik eestlasi, kokku 10. 1838. a. põles koolimaja maha. Olukorra päästmiseks üüriti õppetööks kahetoaline korter. Ühes toas elas Cimze, teises toimus õppetöö, kasvandikud aga elasid erakorterites. Kuna kool pidi asuma mõne linna või alevi lähedal arsti ja apteegi kasutamise võimalustega, pidid olema koolil maad ning lähedal pidi asuma eesti- kui ka lätikeelne kool, mis annaks mõlemast rahvusest õppijatele koolimaja tehtigi 1848. aastal. 1853. aastal valmis uus kool, kuna ehitamine võttis mitmeid aastaid aega. Cimze töötas uues majas kõik oma ülejäänud eluaastad – praegune Läti-Valka koduloomuuseum. Alumisel korrusel oli direktori, abiõpetaja ning teenijate eluruumid ja majapidamisruumid. Õppetöö käis üleval – üks suur saal õppetööks, teine magamisruumiks. Seal oli selles saksakeeles ja lätimeeles õppeasutuses nagu väike eestlaste ühiskond, sinna koguneti ikka juttu ajama. Cimze pidas tähtsaks, et eestlaste ja lätlaste vahel püsiksid head suhted. Rahvusliku liikumise haripunktil heideti ette Cimzele tema saksameelsust. Oluline oli see, et oma tööle andunud tubli pedagoogina kasvatas Eestile ja Lätile koolmeistreid, kes olid julgemad kui ta ise. Janis Cimze on maetud Valka Luke kalmistule. 1888. aastal, 7 aastat peale tema surma avati kalmul mustast graniisist monument, mille kolmel küljel seisab eesti-, läti- ja saksakeelne tekst: „Oma rahva kooliõpetajate kooliõpetajale tänulik Liivimaa -->

Cimze seminar: erinevus redaktsioonide vahel