Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Oma tegevuses lähtus raad Lübecki õigusest ning andis igal aastal lisaks omalt poolt välja määrusi ja korraldusi (bursprake, willküre), mis linnaelanikele avalikult välja kuulutati. Tähtsamate otsuste langetamisel pidi raad arvestama olulisemate [[gild]]ide seisukohti, kusjuures mõjukaim oli [[Suurgild]].<ref name="raekoda38" /> Rae ja suurgildi tihedatele suhetele viitab ka fakt, et mõlemad kasutasid oma vapil sama kujutist - valget risti punasel taustal. Raeliikmed valiti eluaegsele ametikohale, kuid teatud aja tagant said nad võtta end ametikohustustest vabaks, et arendada oma äritegevusi.<ref>Kristina Porgasaar, "Tallinn - tuhandeaastane pealinn", lk 20</ref> Mõne aasta pärast, 1255. aasta augustis kinnitati Tallinna õigused uuesti, kuu aja pärast koostati aga esimene [[Tallinna koodeks]], milles oli 99 artiklit. Koodeksist on säilinud 14 pärgamentlehte (15. leht on katkine, aga tekst on jäänud puhtale 16. lehele).

 

{{tsitaat3|Aastal 1525, pühapäeval pärast Fabianuse ja Sebastianuse päeva, lasi auväärne raad kõiki ja igaüht, kes selle linnaga seotud, nii vaimulikke kui ka ilmalikke, tungivalt paluda ja neile teatavaks teha, et kui kellelgi on mingit vara kullana, rahana ja [muude] väärtustena, hõbedana, hõbesepisena, pisiasjadena, pitsatite ja ürikutena või mis tahes varana, mis kuulub mustade [vendade] kloostrile ja on sealsete munkade käest deposiidina või muul viisil saadud või mida enese juures hoitakse, tuleb sellest auväärsele raele otsekohe teatada ja see üle anda. Vastasel korral peetakse kõike, mis pärast käesoleva [teatavakstegemist] kellegi juurest ilmsiks tuleb või arestitakse, varastatuks ja selle vara varjajat ei jäeta sellekohaselt karistamata.|}}