Georg Friedrich Händel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Algus on tehtud, hakkab aeg-ajalt täienema |
Täiendusi |
||
19. rida:
Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks [[õigusteadus]]t. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud [[klavikord]]il. Kui Saksi-Weißenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust.<ref name="yks" /> Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist [[Friedrich Wilhelm Zachow]], kes õpetas talle [[orel]]it, [[klavessiin]]i, [[viiul]]it, [[Kompositsiooniõpetus|kompositsiooni]], [[Harmoonia (muusika)|harmooniat]] ja [[kontrapunkt]]i. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud.<ref name="kaks">Dean, lk 2</ref>
1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes [[Hamburg]]i.<refname=kaks>Dean, lk 2</ref> Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku [[Johann Mattheson]]iga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." <ref>Dean, lk 3</ref>
Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat [[Dietrich Buxtehude]]t. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka [[Johann Sebastian Bach]].<ref>Dean, lk 3</ref>
===Itaalia===
Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta prints Ferdinando de Medicit, Toskaana suurhertsogi poega ja troonipärijat. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta [[Itaalia]]sse ja ennekõike [[Firenze]]sse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles žanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga.<ref>Dean, lk 6</ref>
1706. aasta lõpus käis Händel esmakordselt [[Roomas]]. 1707 – 1709 töötas ta vaheaegadega muusikuna markii Francesco Ruspoli alluvuses. Töökoht, kus puudus pidev palk, eeldas ilmaliku [[kantaat|kantaadi]] kirjutamist igaks pühapäevaks. Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel [[oratoorium]]i "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset [[motett]]i.<ref>Dean, lk 7</ref> Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka [[Veneetsia]]s ja [[Napoli]]s.
Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: [[Alessandro Scarlatti|Alessandro]] ja [[Domenico Scarlatti]], [[Antonio Cladara]], [[Arcangelo Corelli]], [[Bernardo Pasquini]], [[Antonio Lotti]], [[Quirino Gasparini]], [[Antonio Vivaldi]], [[Tomaso Albinoni]] ning Giacomo Antonio Perti]]ga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu.<ref>Dean, lk 9–10</ref>
Aastatel [[1706]]–[[1710]] reisis ta [[Itaalia]]s ja oli 1710. aastast [[Hannoveri kuurvürst]]i [[George I|Georg Ludwig]]i (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas [[kapellmeister]]. Aastast 1712 elas ta [[London]]is ja [[1726]] võttis [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] kodakondsuse.▼
▲
==Looming==
| |||