Bosnia ja Hertsegoviina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
järvedest |
|||
39. rida:
==Loodus==
Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasasema pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on [[Maglič]] piiril Montenegroga (2386 m) [[Dinaari mäestik|Dinaari Alpides]], massiivi lääneosas on levinud tugevasti [[karst]]unud [[lubjakivi]]lavad rohkete [[koobas]]tega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on [[Čvrsnica]] (tipp Plocno, 2228 m)
Mitte palju madalamad on ka mäed tähtsamate talispordikeskuste juures: [[Vlašič]](ka) Gromila (1969 m), [[Orjen]] (1894 m), lisaks olümpialinna [[Sarajevo]]t lõunast piiravad [[Treskavica]] (2088 m), [[Bjelašnica]] (2067 m) ja [[Jahorina]] (tipp Ogorjelica, 1916 m), mille nõlvul peeti 1984. aasta olümpia mäesuusa-alad. Maa loodeosa kõrgem tipp on [[Grmeč]] (1605 m). Mitmed neist on järsakute tõttu tehniliselt üpris rasked vallutada, eriti talvekuudel (+ [[laviin]]ioht).
Riigi sisemaal valitseb mõõdukas [[kontinentaalne kliima]], mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb [[vahemereline kliima]]. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega. Mägialal on rohkesti maalilisi järvi, millest suurim on [[Buško]] jezero Horvaatia piiri ääres teel [[Split]]i.
| |||