Eeterlikud õlid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks [[terpenoidid]]e klassi kuuluvad [[alkoholid]], [[aldehüüdid]] ja [[estrid]]. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile.
==Omadused==
Keemiliselt on valdav osa eeterlike õlide komponentidest [[terpenoid]]ide klassi kuuluvad orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub [[isopreen]]i (C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>) molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit ja [[kaksikside]]t sisaldavaid lülisid; need on mono- (C<sub>10</sub>) või seskviterpenoidid (C<sub>15</sub>), mis võivad olla [[funktsionaalrühm]]adega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: [[hüdroksürühm|hüdroksü-]], [[oksorühm|okso-]] või [[alkoksürühm]]ad.
Eeterlikud õlid on enamasti värvitud või kollakad õlikad veest kergemad vedelikud, millel on alati iseloomulik intensiivne lõhn. [[Keemistemperatuur]] jääb vahemikku 150–350°C. Eeterlikud õlid segunevad mittepolaarsete [[solvent]]ide ja [[rasvad]]ega, lahustuvad [[etanool]]is, kuid vees väga vähe..
==Saamine==
Eeterlikud õlid saab eraldada taimsest materjalis mitmel viisil:
*[[pressimine]] – kaasa tuleb ka mitmesuguseid lisandeid, kuid ei toimu komponentide lagunemist
*[[ekstraktsioon]] – kaasa tuleb ka mitmesuguseid lisandeid, kuid ei toimu komponentide lagunemist
*[[veeaurudestillatsioon]] – sobib paljudel juhtudel, ei toimu komponentide lagunemist; tööstuses rakendatakse mitmeid variatsioone
**[[samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon]] – sobib õlide segu koostise uurimiseks
*[[anfleraaž]] – eeterlikud õlid seotakse [[sorbent]]idega (rasvad, [[aktiivsüsi]]); kasutatakse põhiliselt värsketest õitest kallihinnaliste [[lõhnaaine]]te saamiseks
== Vaata ka ==
| |||