Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
47. rida:
==Sõja kulg==
===1558===
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil
Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. Ent raha ei saadud õigeaegselt kokku ning [[11. mai]]l [[Narva vallutamine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]]. Seejärel polnud tsaar enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi.
1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil
1558. aasta augustikuuks olid vene vägede poolt vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategvuse ajaks. Soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
60. rida ⟶ 61. rida:
Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavatasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.
*[[22. jaanuar]] –
*[[1. aprill]] – Moskva
*[[11. mai]] – Moskva
*[[6. juuni]] – Moskva
*[[30. juuni]] – Moskva
*[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ning orduvägede tegelikuks juhiks
*[[18. juuli]] – Moskva
*suvi – Moskva
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]].
===1559===
[[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada.
81. rida ⟶ 82. rida:
Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha. Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga Tartu ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse.
*[[jaanuar]]–[[veebruar]] – Moskva
*Taani saatkond sõlmis aprillis Liivi-Moskva
*[[31. august]] ja [[15. september]] [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] sõlmis vastavalt ordu ja peapiiskopiga
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võideti [[Rõngu lahing]] ([[11. november]]), ent seejärel ebaõnnestus [[Laiuse]] piiramine
*tõenäoliselt november – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] valdused oma vennale [[hertsog Magnus]]ele.
91. rida ⟶ 92. rida:
Nii langes vene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburgi]] kindlus ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]▼
[[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list vene väge. Pea kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna.
100. rida ⟶ 101. rida:
Nüüd algasid Põhja-Eesti üha tihedamad kontaktid Rootsiga, mis viisid lõpuks Tallinna ning Harju, Viru ja Järva rüütelkondade alistumisele Rootsi kroonile. See sai teoks [[1561]]. aasta juunis.
▲[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]
*[[2. august]] – [[Härgmäe lahing]], [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]] viimane välilahing, kaotus Moskva suurvürstiriigi vägedele
*[[21. august]] – Moskva
*[[august]]–[[oktoober]] – Moskva
* [[11. september]] – [[Jeruusalemma mäe lahing]], [[Tallinn]]as
*[[oktoober]] – [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|suur talupoegade ülestõus]] [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Läänemaa]]l
115. rida ⟶ 116. rida:
*[[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkond]] koos [[Tallinn|Tallinna]] linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le
*[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August|Zygmunt II Augustile]]; [[Riia]] linn jääb aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks
==Vaata ka==
| |||