Jermak (laev 1898): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
|Klass ja tüüp= jäämurdja
|Tellitud=
|Ehitaja= Armstrong Withworth<ref>
|Kiil maha pandud=
|Vette lastud=
43. rida:
}}
|}
"'''Jermak'''" oli [[Venemaa]] ja [[Nõukogude
Laev nimetati [[Siber]]i esimese uurija [[Jermak]]i auks. Laev oli ehitatud kuni 2 m paksuse jää murdmiseks.
▲'''Jermak''' oli [[Venemaa]] ja Nõukogude Liidu laevastiku [[jäämurdja]], maailma esimene [[arktilise klassi jäämurdja]].
Jäämurdja ehitati viitseadmiral [[Stepan Makarov|Makarovi]] kontrolli all Armstrong Whitworth & Co Ltd poolt [[Newcastle upon Tyne|Newcastle-i]] Low Walker-i laevaehitustehases.▼
==
"Jermak" oli 97,5 m pikk ja 21,6 m lai; tema [[süvis]] oli 7,3 m. Laeva [[veeväljasurve]] oli 8730 t ja kiirus 12 [[sõlm (ühik)|sõlme]]. Laeva [[võimsus]] oli 9000 [[hobujõud]]u. Laeva jõuallika moodustasid 3 VTE [[aurumootor]]it, mida käitasid 2 [[aurukatel]]t. Laeva [[käiguvaru]] oli ilma kütust täiendamata 4400 meremiili ehk üle 8100 km. Laeva meeskonnas oli 102 liiget.
== Vaata ka ==▼
▲Jäämurdja
Laev võeti kasutusele [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1898]]. [[19. veebruar]]il [[1899]] heisati laeval kaubanduslipp, sest "Jermak" arvati rahandusministeeriumi haldusalasse, mitte sõjalaevastiku koosseisu. Laeva esimeseks [[kapten]]iks sai Makarov. [[21. veebruar]]il alustas laev teekonda kodumaale. Sel talvel oli [[Läänemeri|Läänemerel]] ebatavaliselt paks jää, jää paksus küündis [[Soome laht|Soome lahes]] meetrini. Laev liikus mõnda aega üllatava kiirusega 7 sõlme, aga [[Suursaar]]e kandis oli jää nii paks, et "Jermak" jäi sinna kinni ja pidi ringi minema. [[Kroonlinn]]a saabus ta [[4. märts]]il [[1899]] ja tema saabumise tähistamiseks korraldati ametlik vastuvõtt.
Juba [[9. märts]]il saabus Kroonlinna teade, et [[Tallinn]]a lähedal on kinni jäänud 11 [[aurik]]ut. "Jermak" päästis nad edukalt ja lõhkus nende jaoks tee sadamasse. [[4. aprill]]il sõitis "Jermak" [[Neeva]] jõge mööda üles kuni Nikolai sillani, mis tänapäeval kannab nime [[Blagoveštšenski sild]].
Samal 1899. aastal jõudis "Jermak" [[Teravmäed|Teravmägedel]] põhjalaiusele 81°21'. See reis algas [[29. mai]]l Newcastle'ist. [[14. juuni]]l jõuti [[Arktika]]sse. "Jermaki" meeskond uuris Arktika jääd ja okeanograafiat ning [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[loomastik]]ku. Kuid laev sattus [[rüsijää]]le, mis torkas laeva kere läbi. [[Lekk]] likvideeriti, aga laev ei saanud enam oma uurimistööd jätkata ja naasis [[Suurbritania]]sse remonti. See kestis vähem kui kuu aega ning selle käigus kõrvaldati eesmine [[sõukruvi]] ja tugevdati laevakeret.
Sama aasta talvel kasutati "Jermaki" selleks, et luua Venemaa esimene raadioühendus. See toimus 47 km pikkusel distantsil [[Kotka]] ja Suursaare vahel. Selleks kasutati [[Aleksandr Popov]]i leiutatud raadiotelegraafi. [[6. veebruar]]il läks "Jermak" selle abil saadud teabe tõttu appi [[Lavassaar]]e lähedal olnud [[kalur]]itele, kes olid jääpangal merele triivinud.
Sel talvel päästis "Jermak" ka [[ristleja]] "[[Gromoboi]]", mis oli Peterburi ja Kroonlinna vahel madalikule jäänud ning mida jää ähvardas purustada. [[11. aprill]]il [[1900]] suutis "Jermak" lõpuks päästa ka rannakaitse-[[soomuslaev]]a "[[General-admiral Apraksin]]", mis juba [[13. november|13. novembri]] öösel oli Suursaare lähedal madalikule jooksnud.
[[1900]]. aasta suvel sai kapten Makarov loa osaleda Arktika-ekspeditsioonis, mis pidi ulatuma [[Jenissei]] [[suue|suudmeni]]. Pärast laeva järjekordset remonti väljus "Jermak" Kroonlinnast [[16. mai]]l [[1901]]. Kuid [[Novaja Zemlja]] kandis jäi ta jäässe kinni ja [[triiv]]is [[14. juuli]]st kuni [[6. august]]ini. Aega oli kaotatud nii palju, et Jenissei suudmeni polnud enam võimalik sõita, ja Makarov otsustas selle asemel uurida [[Franz Josephi maa]]d. [[13. oktoober|13. oktoobril]] 1901 otsustas rahandusministeerium ekspeditsiooni aruande põhjal piirata "Jermaki" tegevuspiirkonda edaspidi Läänemerega ja ühtlasi vabastada Makarovi kapteni kohalt.
[[26. märts]]il [[1949]] autasustati "Jermaki" tema 50-aastaseks saamise puhul [[Lenini orden]]iga lahingutegevuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja [[Põhja-meretee]] kasutuselevõtmise aitamise eest.
[[1955]] läbis "Jermak" Põhja-meretee veel kord. Seda karavani juhtis ristleja "[[Admiral Senjavin]]". Karavani kuulusid veel ristleja "[[Dmitri Požarski]]", 10 [[allveelaev]]a ja umbes 15 [[kaubalaev]]a.
[[1963]] kanti "Jermak" maha. Katsed säilitada teda [[muuseumlaev]]ana ebaõnnestusid ja järgmisel aastal läks "Jermak" [[vanaraud|vanarauaks]].
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[3. november|3. novembril]] [[1965]] avati [[Murmansk]]is [[Murmanski oblast]]i koduloomuuseumi seinal mälestusmärk "Jermakile". Selleks oli [[mosaiik]] koos "Jermaki" [[ankur|ankruga]] [[postament|postamendil]].
[[1974]] valmis jäälõhkuja, mis "Jermaki" mälestuseks sai samuti nime "[[Jermak (laev, 1974)|Jermak]]".
==Viited==
{{viited}}
==
{{Commonscat|Yermak (ship, 1897)}}
*[http://filmi.arhiiv.ee/video/efa207_jermak.wmv Vene Põhjanaba
[[Kategooria:Jäämurdjad]]
| |||