Hiina kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Abc347834 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida:
Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks [[silp]], mil on teatav põhitähendus. [[Sõna]]d moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid [[morfeem]]idele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või [[ligatuur]]id tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud.
 
Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks [[kitani keel]]e, [[tšurtšeni keel]]e, mõne [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keele]], [[korea keel|korea]]e, ja [[jaapani keel|jaapani]] ja [[vietnami keel]]e jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri [[murre]]te jaoks, milles hääldus on erinev.
 
Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on [[Hunan]]i provintsis alates [[15. sajand]]ist kasutatud naistekirja ''[[nüshu]]''. Lisaks hiina kirjale on nii ''[[putonghua]]'' kui ka murrete jaoks olemas palju [[transkriptsioon]]isüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku [[latinisatsioon]]ina kasutusel ''[[pinyin|Hanyu Pinyin]]''.