Põlemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Tavaliselt mõeldakse põlemise all kas [[kütus]]te põletamist või [[tulekahju]]sid. See on orgaanilist ainet sisaldava materjali [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] samaaegse või järgneva oksüdatsiooniga õhu[[hapnik]]u osalusel ning põhiproduktideks on [[süsihappegaas]] ja veeaur, vähemal määral muid gaase ning [[tuhk]]. Protsessi vallandamiseks on enamasti vajalik süütamine. Põlemine ei saa toimuda tahke materjali või vedeliku kogu massis, kuna ei ole hapniku juurdepääsu ja seetõttu toimub põlemisprotsess valdavalt materjali pinnal. [[Süttimistemperatuur]]ist kõrgemal toimub materjali lagunemine [[lenduvus|lenduvateks]] produktideks, millest moodustub leek, see on tsoon, milles lenduvad laguproduktid õhuhapniku osalusel oksüdeeruvad ning eraldub soojust. Põlemine võib toimuda leegiga (leegitsemine) või leegita (kas miilamine või hõõgumine).
Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka [[vingugaas]], [[tahm]], ja õhu [[lämmastik]]ust (
Täieliku põlemise korral (vajalike tingimuste olemasolul) on orgaanilise aine põlemisproduktideks aine [[keemilised elemendid|koostiselementide]] [[oksiidid]]. Lihtsaim näide on [[metaan]]i põlemine:
:CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O + soojus
Keemiliselt on põlemisprotsess mitut tüüpi [[vabad radikaalid|vabade radikaalide]] kaudu toimuv [[ahelreaktsioon]], milles hapnik käitub [[oksüdeerija]]na ja [[redutseerumine|redutseerub]].
Erineva iseloomuga põlemisreaktsioonide näiteid:
| |||