Põlemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 53 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q133235 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
[[Keemia]]s nimetatakse '''põlemiseks''' kiirelt kulgevat [[oksüdatsioon|oksüdatsiooniprotsess]]i, mille käigus [[keemiline aine|aine]] ühineb [[Hapnik|hapnikuga]].
 
'''Põlemine''' on kiire [[oksüdatsioon]]ireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne [[soojus]]e eraldumine, reaktsiooni produktide [[temperatuur]]i järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused ([[leek]]).
Hapnik käitub [[oksüdeerija|oksüdeerijana]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerub]] ning põlev aine käitub [[redutseerija|redutseerijana]] ning [[oksüdatsioon|oksüdeerub]].
 
Tavaliselt mõeldakse põlemise all kas [[kütus]]te põletamist või [[tulekahju]]sid. See on orgaanilist ainet sisaldava materjali [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] samaaegse või järgneva oksüdatsiooniga õhu[[hapnik]]u osalusel ning põhiproduktideks on [[süsihappegaas]] ja veeaur, vähemal määral muid gaase ning [[tuhk]]. Protsessi vallandamiseks on enamasti vajalik süütamine. Põlemine ei saa toimuda tahke materjali või vedeliku kogu massis, kuna ei ole hapniku juurdepääsu ja seetõttu toimub põlemisprotsess valdavalt materjali pinnal. [[Süttimistemperatuur]]ist kõrgemal toimub materjali lagunemine [[lenduvus|lenduvateks]] produktideks, millest moodustub leek, see on tsoon, milles lenduvad laguproduktid õhuhapniku osalusel oksüdeeruvad ning eraldub soojust. Põlemine võib toimuda leegiga (leegitsemine) või leegita (kas miilamine või hõõgumine).
Põlemine võib toimuda [[leek|leegiga]] ([[leegitsemine]]) või leegita (kas [[miilamine]] või [[hõõgumine]]).
 
Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka [[vingugaas]], [[tahm]], ja õhu [[lämmastik]]ust (õhus 78%) ka lämmastikoksiidid (NO<sub>x</sub>) ning tuhk.
Täieliku põlemise korral (vajalike tingimuste olemasolul) on orgaanilise aine põlemisproduktideks aine [[keemilised elemendid|koostiselementide]] [[oksiidid]]. Lihtsaim näide on [[metaan]]i põlemine:
 
 
Keemiliselt on põlemisprotsess [[vabad radikaalid|vabade radikaalide]] kaudu toimuv [[ahelreaktsioon]], milles hapnik käitub [[oksüdeerija]]na ja redutseerub.
 
Erineva iseloomuga põlemisreaktsioonide näiteid:
*keemias nimetatakse põlemiseks aine kiiret oksüdeerumist erinevates keskkondades, nagu [[fluor]], [[kloor]] jm
*[[keemiline plahvatus|plahvatuslik põlemine]] võib vallanduda sädemest, kergestisüttiva aine ja sobiva hulga õhuhapniku segus (kogu massis). Näiteks majapidamisgaasi ja õhu segu või (puidu)tolmu ja õhu segu ülikiire põlemine koos gaaside [[soojuspaisumine|soojuspaisumisega]]
*[[lõhkeaine]]te [[plahvatus]]ele on iseloomulik, et hargnevate ahelatega [[eksotermiline reaktsioon|eksotermilises reaktsioonis]] toimub tahkest ainest ülikiire gaasiliste produktide teke kogu massis (mitmesuguste gaasiliste oksiidide teke sisemolekulaarse hapniku või segusse lisatud tugeva oksüdeerija osalusel), mis põhjustab tugevajõulise plahvatuse.
 
Lisaks kiirele põlemisele nimetatakse tihti põlemiseks ka aeglaselt kulgevaid orgaanilise aine oksüdatsioonireaktsioone (aeglane põlemine), mille korral eralduv soojus jõuab levida keskkonda, näiteks:
*eluslooduses rakkude hingamine, toidu seedimine
*orgaanilise materjali [[aeroobne protsess|aeroobne]] lagunemine, raua [[roostetamine]]
*[[isesüttimine]] orgaanilist ainet sisaldavates puistangutes ja kuhjatistes, milles on piisavalt, kuid mitte liiga palju, õhku ja niiskust, saab alguse isesoojenemisest eksotermiliste protsesside ([[käärimine]], [[oksüdatsioon]]) tagajärjel. Edasi temperatuuri tõus kiireneb kuni süttimiseni. Kuhjatise materjal on isolaatoriks, mis takistab massi jahtumist ja õhuhapniku vaba juurdepääsu.
 
==Vaata ka==
*[[Põlemissoojus]]
*[[Kütteväärtus]]
*[[Tulekahju]]
*[[Isesüttimine]]