16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele.
==Koadjuutorivaenus==
{{vaata|Koadjuutorivaenus}}
Aastatel [[1556]]–[[1557]] toimus viimane suurem sisekonflikt [[Vana-Liivimaa]]l, [[Riia peapiiskop]]i ja [[Liivi ordu]] vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i huvid, [[Christoph von Mecklenburg]]i [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks määramisel.
==Vene-Liivi sõda (1558–1561)==
| |||