Pravda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib Lenini asutatud lehest; 1908. aastast Trotski juhtimisel ilmunud lehe kohta vaata artiklit [[Pravda (1908)]]}}
{{Ajaleht
| nimi
| logo
| pilt
| pildiallkiri
| tüüp
| formaat
| omanik
| väljaandja
| toimetaja
| peatoimetaja
| kaastoimetaja
| uudistetoimetaja
| arvamustoimetaja
| sporditoimetaja
| kujunduse toimetaja
| koosseis
| asutamine
| keel
| toimetuse asukoht
| trükiarv
| sõsarajalehed
| ISSN
}}
"'''Pravda'''" ([[vene keel]]es "Правда") on [[Venemaa]]l ilmuv [[ajaleht]], minevikus [[NLKP Keskkomitee]] ja tänapäeval [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] häälekandja.
[[Pilt:Prawda.16.3.1917.png|thumb|Правда, [[16. märts]] [[1917]]]]▼
[[VSDT(b)P]] VI kongress, mis toimus [[Praha]]s, otsustas [[Vladimir Lenin]]i algatusel asutada massilise leviku ja [[bolševism|bolševistliku]] suunitlusega [[päevaleht|päevalehe]]. Ajalehe esimene number ilmus [[5. mai]]l ([[vkj]] 22. aprillil) [[1912]]. Esialgu ei peetud "Pravdat" VSDT(b)P keskkomitee häälekandjaks. Selleks oli Venemaal keelatud ajaleht "Sotsial-demokrat", mida [[trükkimine|trükiti]] välismaal ja toodi Venemaale sisse ebaseaduslikult.
Enne seda, [[1908]]. aastast 1912. aasta aprillini oli algul [[Lvov]]is ja hiljem [[Viin]]is ilmunud populaarne [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] ajaleht "[[Pravda (1908)|Pravda]]", mida toimetas [[Lev Trotski]] ja mille välistoimetust juhtis [[Adolf Joffe]]. Teise ajalehe ilmumine sama nimega tekitas vaidlusi ja näiteks [[Saksamaa]] sotsialistid pöördusid selles asjas isegi kohtusse, aga midagi sellest välja ei tulnud ja nimetus "Pravda" jäi Lenini ajalehele. Ajalehe [[tiraaž]] oli 40 tuhat, mõnikord 60 tuhat eksemplari.
Ajalehte hakati uuesti välja andma (5. vkj) [[18. veebruar]]il [[1917]] pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal. Esialgu oli ta VSDT(b)P Petrogradi komitee keskkomitee häälekandja ja selle tiraaž oli 85–90 tuhat eksemplari. Kuid pärast [[18. juuli|18.]] (vkj. 5.) juulil toimunud valitsusevastaseid meeleavaldusi sulges [[Ajutine valitsus]] "Pravda". Ajaleht jätkas sellegipoolest ilmumist uute nimede all, kandes järjest nimesid "Listok "Pravdõ"", "Proletari", "Rabotši" ja "Rabotši put".
Alates [[Oktoobrirevolutsioon]]ist ilmus ajaleht endise nimega "Pravda". Esimene number selle nimega ilmus [[9. november|9. novembril]] (vkj. 27. oktoobril) 1917 juba VSDT(b)P Keskkomitee häälekandjana.
[[1918]] likvideeriti [[Nõukogude Venemaa]]l mittekommunistlik [[ajakirjandus]]. Sellega muutus "Pravda" kõige tähtsamaks ajaleheks kogu riigis ja ta tõrjus kõrvale isegi ülemnõukogu ajalehe "[[Izvestija]]". "Pravda" esimese numbri ilmumise päev 5. mai kuulutati [[ajakirjanike päev]]aks.
Ajalehe tiraaž kasvas 1975. aastaks 10,6 miljoni eksemplarini. See oli seotud NLKP liikme kohustusega tellida partei väljaandeid. "Pravdas" ilmunud artiklid, hinnangud ja isegi [[följeton]]id olid praktiliselt käskudeks ja suunisteks, mille järgi korraldasid oma tegevust kõik parteiorganisatsioonid, õigupoolest kogu riik.
[[19. august]]il [[1991]] sulges [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee]] enamiku ajalehtedest. "Pravda" oli nende 9 seas, mida ei suletud. Kuid komitee likvideeriti kiiresti. [[22. august]]il 1991 ilmus "Pravda" viimast korda NLKP Keskkomitee häälekandjana. Samal päeval peatas [[Boriss Jeltsin]] "Pravda" ilmumise, sest see väljaanne oli toetanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee tegevust. Ajaleht jätkas ilmumist sama aasta septembris "üldpoliitilise ajalehena".
Alates [[1997]]. aasta aprillist on "Pravda" [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistliku Partei]] häälekandja. Kuid kuni [[2003]]. aastani ilmus Venemaal mitu "Pravda"-nimelist ajalehte ja alailma käisid kohtuvaidlused nime kasutamise õiguse üle.
Ajalehe tiraaž oli 2010. aasta juunis 100 300 eksemplari.
== Välislingid ==
|