Rästiklaste mürk: erinevus redaktsioonide vahel

Enim teatakse rästiklaste sugukonna sülje baasil komplekteeritud,eraldatud ning sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. Möödunud sajandi 90-ndatel aastatel kiitis [[FDA]] heaks mitmeid ''Viperidae'' perekonna rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris'') ja [[südameinfark]]ti ennetamise, kohaloleva ning järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina":[[Aggrastat]],[[Plavix]], [[Epetifibatide]],[[Integrilin]] jpt. Hiljem töötas ravimihiid [[AstraZeneca]] välja ning registreeris ravimi toimeainega [["ticagrelorum"]], mille kaubamärgid USAs on [[Brilinta]] ning [[EU]]s, (sh ka Eesti)[[Possia]] .[[AstraZeneca]] rahastamise abiga kõiki peamisi medistsiiniliste kliiniliste-uuringuid läbinud koondnimetusega "[[Plato`s trial]]", millede tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]].[[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit. Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud AKE ([[angiotensiin]]i-konvertaasi konverteeriv [[ensüüminhibiitorid]] ehk ([[angiotensiinkonvertaasAKE-inhibiitorid]])- inhibiitorid, mis pärsivad [[RAASRAA-süsteem]] süsteemii (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud [[retseptiravim]]id [[perindoprilum]], [[captoprilum]], [[enalaprilum]], [[lisinoprilum]], [[ramiprilum]] jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, ning samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ning inimesed).