Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib väejuhist; sõjaväelase ja riigitegelase kohta vaata artiklit [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]]; Eesti poliiitiku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (Eesti poliitik)]].}}
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #B22222
'''Aleksandr Vassiljevitš Suvorov''' ([[24. november]] [[1729]] [[Moskva]] – [[18. mai]] [[1800]] [[Peterburi]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] väejuht, üks vähestest, kelle juhtimisel ei kaotatud ühtki lahingut.▼
| Pilt = Suvorov Alex V.jpg
| Pildisuurus = 200px
| Pildi info = Aleksander Suvorov
| Nimi = Aleksandr Suvorov
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[24. november]] [[1729]]
| Sünnikoht = [[Moskva]] [[Venemaa keisririik]]
| Surmaaeg = [[18. mai]] [[1800]]
| Surmakoht = [[Peterburi]]
| Teenistused = Venemaa keisririigi sõjavägi
| Auaste = [[generalissimus]]
| Juhitud üksused =
| Sõjad/lahingud = [[Seitsmeaastane sõda]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1768–1774)]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)]]<br>1794. aasta Poola ülestõus:[[Kościuszko ülestõus]], [[Praga lahing]]<br>[[Napoleoni sõjad]]: <br>[[Teine koalitsioonisõda]]:<br>[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]
| Autasud = [[Püha Georgi orden]]
}}
▲'''Aleksandr Vassiljevitš Suvorov''' ([[24. november]] [[1729]] [[Moskva]] [[Venemaa keisririik]] – [[18. mai]] [[1800]] [[Peterburi]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] väejuht, üks vähestest, kelle juhtimisel ei kaotatud ühtki lahingut.
Suvorov astus armeesse [[1740]] ning sõdis [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|Vene-Rootsi sõjas]] [[1741]]–[[1743]] ja [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] vastu [[1756]]–[[1763]]. 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai ta [[polkovnik]]uks. Tema võidud sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutasid teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768 [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks.▼
==Elulugu==
Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse, [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena, tegelikult alustas aga teenistust 18selt ja mitte reamehena, vaid juba [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning käis diplomaatilise kullerina väliskomandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta lõpuks [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, kuid see paiknes samuti [[Peterburi]]s.
===Seitsmeaastases sõjas===
Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi kuningriigi]] vastu [[1756]]–[[1763]], tagalaametikohtadel: [[oberproviantmeister|oberproviantmeistrina]], kindral-audiitor-leitnandina ja premjäär- ehk vanemmajorina, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks, oma isa [[général en chef]] [[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi A. Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa]]sse – diviisikorrapidajaks (vanemadjutandiks) kindral [[Wilhelm von Fermor]]i juures. Järgmiseks ülendati A. Suvorov ober-kriegs-komissariks (varustus- ja palgaarvestusametikoht) ning kuna Wilhelm von Fermorist sai varsti vene vägede ülemjuhataja, naases A. Suvorov tema vanemadjutandiks. Augustis 1761. aastal nimetati ta polgukomandöriks ja 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai ta [[polkovnik]]uks.
▲
===Vene-Türgi sõjad===
Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal saavutatud võitude eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks.
Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s, 1786–[[1792]] sõdis järjekordses [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril]] [[1790]] vallutas ta [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste kindluse [[Izmail]]i, mida peeti vallutamatuks. Sealjuures polnud Suvorovil olulist ülekaalu elavjõus. Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukati peaaegu kõik kindluses olijad, kokku eri andmeil 26–40 tuhat inimest{{lisa viide}}.
===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine===
Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga surus Suvorov [[1794]] maha [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]], milles Suvorov purustas ülestõusnute arvuliselt umbes võrdse väe. Lahingu järel tapeti kuni 20 tuhat tsiviilisikut, mispeale ülestõusnud lõpetasid vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi selle võidu eest [[marssal]]iks.
===Koalitsioonisõjad Prantsusmaaga===
{{Vaata|Napoleoni sõjad}}, [[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]
Suvorov oli neljas ja ühtlasi viimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]).
| |||