Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 16:29 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 45 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. mai 2013, kell 11:21 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 496 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Džohhar Dudajev''' (tšetšeeni ladina ''Dƶoxar Dudayev''; vene ''Джохар Мусаевич Дудаев''; [[15. aprill]]<ref name="Kesknädal">http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12283&sess_admin=10fa23278f8af30d34c9ae8c70628354</ref> [[1944]] – [[21. aprill]] [[1996]]) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik\|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] esimene president aastatel [[1991]]–[[1996]]. ==Elulugu== Dudajev ~~pärineb~~pärines paljulapselisest perest: tal oli üheksa venda ja õde. Kaheksa päeva pärast tema sündi 1944. aastal küüditati ta pere Pavlogradi oblastisse ~~Kasahstani~~[[Kasahstan]]i, kust neil lubati tagasi pöörduda alles 1957. aastal.<ref name="Kesknädal" /> 1962–1966 õppis Dudajev [[Tambovi Kõrgem Lennuväekool\|Tambovi Kõrgemas Lennuväekoolis]] ja 1971–1974 [[Juri Gagarini nimeline Lennuväeakadeemia\|Juri Gagarini nimelises Lennuväeakadeemias]] administratiivjuhtimist.<ref name="Kesknädal" /> 1966. aastast teenis Dudajev [[Nõukogude ~~armees~~armee]]s [[Kaluuga oblast]]is lennukikomandöri abina. 1986–1987 osales ta Nõukogude vägede tegevuses [[Afganistan]]is, sh [[vaippommitamine\|vaippommitamises]]. Dudajev ise eitas hiljem oma osalust Afganistani okupeerimises.<ref name="Kesknädal" /> [[1987]]–[[1990]] oli Dudajev [[Tartu]]s ~~lennuväebaasi~~asuva [[NSV Liidu relvajõud Eestis\|Eestis asunud]] [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis]]i ülem. Tema suhtumine Eesti [[laulev revolutsioon\|laulvasse revolutsiooni]] oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse [[Barclay hotell]]i, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel. Novembris [[1990]] sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail [[1994]]–[[1996]]. 1996. aastani jäi Dudajevi naine Alla koos lastega siiski Eestisse.<ref>http://www.ohtuleht.ee/97323</ref>

Džohhar Dudajev: erinevus redaktsioonide vahel