Derivatiseerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Derivatiseerimine''' (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on [[keemia]]s kasutatav võte, kui keemilise ühendi [[funktsionaalrühm]] [[asendusreaktsioon|asendatakse]] teise ainele spetsiifilisi omadusi andva [[asendusrühm|rühmaga]]:
::R–Y → R–Z.
Näiteid:
*[[Analüütiline keemia|Analüütilises keemias]] kasutatakse derivatiseerimist viies aine [[molekul]]i mingi kindela rühma, mis annab ainele analüüsi seisukohast paremad omadused. Näiteks muutub aine lenduvus, [[sulamistemperatuur|sulamistäpp]], termiline stabiilsus, [[reaktsioonivõime]], [[agregaatolek]], [[UV spekter]] jm omadus.
11. rida ⟶ 14. rida:
*Aine [[fluoresentsspektroskoopia|fluoresentsspektri]] saamiseks on tihti vajalik proovi molekulide derivatiseerimine viies sisse [[fluoresents|fluorestseeruvad]] [[funktsionaalne rühm|funktsionaalsed rühmad]].
*[[orgaaniline süntees|Orgaanilises sünteesis]] osaleb tihti [[molekul]]e, mille teatud osa ([[funktsionaalrühm]]) allub [[reagent|reagendi]] toimel mittesoovitud muutusele. Sel juhul kasutatakse molekuli funktsionaalrühma derivatiseerimist – [[kaitserühm|kaitsva rühma]] sisseviimist -, nii et saavutatakse soovitud [[kemoselektiivsus]] järgnevates reaktsioonides.
*[[nukleofiilne asendusreaktsioon|Nukleofiilse asenduse reaktsioonides]] saab halva [[lahkuv rühm|lahkuva rühma]] muuta paremini lahkuvaks kasutades selle muundamist [[asendusreaktsioon]]i abil. Näiteks kasutatakse [[alkoholid|alküülalkoholide]] (R-OH) korral üleviimist [[tosülaat|tosülaadiks]] (R-OSO<sub>2</sub>(C<sub>6</sub>H<sub>4</sub>)CH<sub>3</sub>), kuna S<sub>N</sub>2 reaktsioonis on OH<sup>-</sup> halb [[lahkuv rühm]] võrreldes tosülaadiga (TsO<sup>-</sup> ).
| |||