'''Lohu II linnus''' on [[linnus]], mis asub [[Lohu]] [[küla]]s [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Keila jõgi|Keila jõe]] läänekaldal.
Lohus asub kaks linnust, mida lahutavad teineteisest vaid Keila jõgi ja paarisajameetrine vahemaa. Suuremat Lohu linnust tuntakse ka [[Lohu Jaanilinn]]a nime all. See on muistse [[Harjumaa]] üks kesksemaidkeskseid kantse.
Lohu II linnus on vanem ja kokku ksavanud muinaskasvanud Lohu külagamuinaskülaga. sedaSeda kasutati [[10. sajand|10.]]-–[[12. sajand]]il.
Linnus on [[neemik]]linnuse tüüpi [[muinaslinn]] Keila jõe läänepoolsel 3...4 mmeetri kõrgusel kaldapealsel. Umbes 1100 ruutmeetritm² hõlmav linnuseõu on lõunast kaitstud 1-1,6 mmeetri kõrguse otsavalliga, mille madalduv põhjaots ulatub jõeni. Kaguosas tehtud väljakaevamiste järgi koosneb vall peamiselt kividest, välisküljel oli suurtest paeplaatidest[[paas|pae]]plaatidest laotud [[kuivmüür]], tugevasti varisenud sisekülg on peamiselt maakividest[[maakivi]]dest. Valli algne laius oli 6 mmeetrit, kõrgus arvatavalt 3-33–3,5 m,meetrit. valliValli peal olid puitrajatised. Valli õuepoolset seina toetasid nelinurksed tornid.
PealePärast suure JaanilinnaLohu linnuseJaanilinna valmimist ei jäänud vana linnus kasutuseta, vaid seda tugevdati. Sinna rajati uus kõrgem kivivall ja vallile tugevad puitehitused vallile. Võimalik, et Lohu II oli peale tugevdamist sai ka [[eellinnus]]eks janing kaitses Jaanilinna viivat teed ja [[sild]]a. Linnuse alalt on leitud keraamilisivarasemast esemeid, misasulast pärit varasemast[[keraamika|keraamilisi asulastesemeid]].
Lohu II linnuslinnuse avastatiavastas [[1974]]. aastal [[EevaldEvald TõnisonTõnisson]]i poolt, kes juhtis ka arheoloogilisi väljakaevamisi 1974. ja [[1975]]. aastal.
Linnus on arheoloogiliste leidude järgi olnud küla osana kasutusel 10.-11 sajandil.
