Redaktsioon: 1. mai 2013, kell 18:21 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2013, kell 20:19 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg\|kuu=märts\|aasta=2011}} [[Pilt:Administrative division of pomerania.png\|thumb\|200px\|Pommeri 21. sajandil, jagatuna [[Saksamaa]] ja [[Poola]] vahel]] '''Pommeri''' ([[poola keel]]es ''Pomorze'', [[saksa keel]]es ''Pommern'', [[inglise keel]]es ''Pomerania'') on ajalooline piirkond [[Läänemeri\|Läänemere]] lõunarannikul, [[Odra]] jõe kallastel. [[Pilt:~~Administrative~~Europe ~~division of pomerania~~814.~~png~~jpg\|thumb\|~~300px~~200px\|Pommeri Balti mere rannikul 9. sajandil]] Piirkond on tänapäeval jagatud [[Saksamaa]] ja [[Poola]] vahel, lääneosa on [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal ja idaosa [[Lääne-Pomorze vojevoodkond\|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]]. Piirkonna ajalooline keskus oli [[Szczecin]]i (saksapärasest Stettin) linn. ===Ajalugu===▼ Pommeri esmased asukad [[balti hõimud]], tõrjuti piirkonnast välja [[lääneslaavlased\|lääneslaavlaste]] [[kašuubid]]e esivanemate [[pomoraanid]]e poolt, kes olid seejärel kuni [[11. sajand]]i alguseni valdavalt iseseisev rahvas. Pommeri piirkonda ümbritsesid läänepool [[Balti keeled\|balti hõimud]]esse kuulunud [[preislased]], lõunast ja idast teised Balti keelegruppi kuulunud hõimud, lääne poolt lääneslaavlased [[polaabid]], kellest hiljem arenesid kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka [[sorbid]].▼ ▲Pommeri esmased asukad [[balti hõimud]], tõrjuti piirkonnast välja [[lääneslaavlased\|lääneslaavlaste]] [[vendid]]e ja [[kašuubid]]e esivanemate [[pomoraanid]]e poolt, kes olid seejärel kuni [[11. sajand]]i alguseni valdavalt iseseisev rahvas. [[Slaavlased\|Slaavi rahvastelt]] on ka piirkonna nimetus ''Po more'' - mereäärne. Pommeri piirkonda ümbritsesid läänepool [[Balti keeled\|balti hõimud]]esse kuulunud [[preislased]], [[Preisimaa]]l; lõunast ja idast teised ~~Balti~~balti keelegruppi kuulunud hõimud,; lääne poolt lääneslaavlased [[polaabid]], kellest hiljem arenesid kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka [[sorbid]]. ▲===Ajalugu=== Alates [[10. sajand]]il alanud [[Põhjala ristisõjad\|Põhjala ristisõdade]]s vallutati [[paganad\|paganlik]] Pommeri [[Pommeri ristisõda\|Pommeri ristisõja]] käigus ning [[11. sajand]]i alguses liideti piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]] ning see jagunes hiljem, [[Saksa ordu]] valdustena kaheks osaks – [[Lääne-Pomorze]]ksja [[Ida-Pomorze]]ks, mille piir kulges enam-vähem piki [[Leba]] jõge.▼ [[File:Achter-Pommeren.png\|pisi\|Hinterpommern, 1679]] ▲Alates [[10. sajand]]il alanud [[Põhjala ristisõjad\|Põhjala ristisõdade]]s vallutati [[paganad\|paganlik]] Pommeri [[Pommeri ristisõda\|Pommeri ristisõja]] käigus ning [[11. sajand]]i alguses liideti piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]] ning ~~see~~allus ~~jagunes~~kiriklikult [[roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond\|Gniezno peapiiskopkonnale]]. Piirkond vallutati lõplikult alles 1122. aastal [[Poola kuningas\|Poola kuninga]] [[Bolesław III Krzywousty]] poolt. ~~hiljem~~Hiljem, [[1155]]. aastal jagunes piirkond [[Saksa ordu]] valdustena kaheks osaks – [[Lääne-Pomorze]]~~ksja~~ks ja [[Ida-Pomorze]]ks, mille piir kulges enam-vähem piki [[Leba]] jõge. ~~;Lääne-Pomorze (saksa keeles Vorpommern)~~ [[Lääne-Pomorze]] oli 12.–[[17. sajand]]il omaette [[hertsogiriik]], mis oli alates [[1181]] oli [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik\|Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigist]] [[vasall]]isõltuvuses. 12. sajandil alanud saksa kolonisatsiooni ([[Drang nach Osten]]) käigus Pomorze piirkonna senised elanikud [[kašuubid]] saksastati.▼ ==Lääne-Pomorze == ▲[[Lääne-Pomorze]] (saksa keeles Vorpommern) oli 12.–[[17. sajand]]il omaette [[Pommeri hertsogiriik]] (aeg-ajalt jagunes sisemiselt Pommeri-Demminiks, -Stettiniks, -Stolpiks ja -Wolgastiks), mis oli alates [[1181]] oli [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik\|Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigist]] [[vasall]]isõltuvuses. 12. sajandil alanud saksa kolonisatsiooni ([[Drang nach Osten]]) käigus Pomorze piirkonna senised elanikud [[kašuubid]] saksastati. [[Pilt:Pommern-Wolgast.jpg\|pisi\|Vorpommern 16. sajandil]] Pärast [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastast sõda]] läks [[1648]]. aastal andis [[Vestfaali rahu]] tulemusena suurema osa Lääne-Pomorzest Rootsi kuningriigile. Ülejäänud [[Pommeri hertsogiriik]] oli juba Rootsi võimu all~~, pärast 1630. aasta [[Stettini rahuleping]]ut~~ ja läks lõplikult Rootsi kontrolli alla 1653. aasta [[Stettini rahuleping]]ut, Rootsi ja [[Brandenburgi kuurvürst]] sõlmisid hertsogiriigi jagamiseks. Lepingu järgi sai Rootsi Põhja-Pommmeri, [[Vorpommern]]i koos [[Stettin]]iga. {{Vaata\|Rootsi dominioonid}} ~~Kuid järgnevalt~~Järgnevalt läks Lääne-Pomorze osade kaupa aastatel ([[1653]] (jagunes [[Rootsi Pommeri]]ks ja [[Brandenburgi-Preisi Pommeri]]ks), [[1720]] (kaotas ~~Rootsi~~ Rootsi [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusel Pommerni lõunapoolsed alad koos [[Stettin]]i linna ja [[Usedom]]i ja [[Wollin]]i ~~saared~~saartega) ja [[Napoleoni sõjad\|Napoleoni sõdade]] järel, [[Viini kongress\|1815]]) [[Brandenburgi mark]]ile ja hiljem [[Preisimaa hertsogiriik\|Preisimaa hertsogiriigiga]] ning 1815. aastaks oli Lääne-Pomorze [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] võimu alla ühendanud.▼ ==Ida-Pomorze== ▲Kuid järgnevalt läks Lääne-Pomorze osade kaupa aastatel ([[1653]], [[1720]] (kaotas Rootsi Rootsi [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusel Pommerni lõunapoolsed alad koos [[Stettin]]i linna ja [[Usedom]]i ja [[Wollin]]i saared) ja [[Viini kongress\|1815]]) [[Brandenburgi mark]]ile ja hiljem [[Preisimaa hertsogiriik\|Preisimaa hertsogiriigiga]] ning 1815. aastaks oli Lääne-Pomorze [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] võimu alla ühendanud. Ida-Pomorze (saksa keeles ''Hinterpommern, [[Pommerellen]]'', oli kuni 11. sajandi alguseni aeg-ajalt ning [[1227]]. aastast pidevalt iseseisev. [[1294]]. aastal ühendati piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]]. ▼ ~~;Ida-Pomorze (Hinterpommern)~~ ▲Ida-Pomorze (saksa keeles ''[[Pommerellen]]'', oli kuni 11. sajandi alguseni aeg-ajalt ning [[1227]]. aastast pidevalt iseseisev. [[1294]]. aastal ühendati piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]]. ~~[[File:Livonia Pomerania.jpg\|pisi\|Pommeri- ja [[Liivimaa]] 15.–16. sajandil]]~~ [[1308]]. aastal vallutas Ida-Pomorze Poolalt [[Saksa Ordu]], kellele piirkond kuulus kuni 1486. aastani, mil ta taasühendati [[Kolmeteistkümneaastane sõda\|Kolmeteistkümneaastane sõja]] (1454–1466) tulemusena taas Poola kuningriigiga, mille koosseisu ta kuulus kuni [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamiseni]].▼ ▲[[1308]]. aastal vallutas Ida-Pomorze Poolalt [[Saksa Ordu]], kellele piirkond kuulus kuni 1486. aastani, mil ta taasühendati [[Kolmeteistkümneaastane sõda\|Kolmeteistkümneaastane sõja]] (1454–1466) tulemusena taas Poola kuningriigiga, ~~mille~~ja [[Rzeczpospolita]] koosseisu ta kuulus kuni [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamiseni]]. ==Elanikkond== 16. sajandi keskel toimunud [[luterlus\|luterluse]] levik ja 16. ja 17. sajandil toimunud protestantlik [[reformatsioon]]i käigus säilitasid Pomorze poolakad katoliku usutunnistuse ning sakslased muutusid protestantideks, mis tõi kaasa Ida- ja Lääne-Pomorze rahvastiku veelgi suurema eristumise üksteisest. Pärast [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamist]] kuulus Ida-Pomorze kuni 1918. aastani ja Saksamaa kaotuseni [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] [[Preisimaa]] võimu alla. [[Versailles' rahu]]lepinguga määrati [[Poznań]], osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]]~~ist~~ nn [[Poola koridor]] [[Poola]]le. [[Pilt:Dorzecze Odry mapa.png\|Odra valgala kaart\|pisi]] ==Vaata ka== [[Pommeri hertsogiriik]] [[Pommeri hertsogite loend]] *[[Sileesia]]

Pommeri: erinevus redaktsioonide vahel