Redaktsioon: 13. aprill 2013, kell 18:14 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. aprill 2013, kell 10:54 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: '''Albert II Suerbeer''' ([[12. sajand]]i lõpp – [[1273]] [[Riia]], [[Vana-Liivimaa]]) oli esimene [[Riia peapiiskop]]. ==Elulugu== Albert Suerbeer sündis [[Köln]]is [[1200]]. aasta paiku. Ta õppis [[Pariis]]is, kus sai teoloogiamagistriks. [[1220. aastad\|1220. aastateks]] oli temast saanud üks väljapaistvamaid noori vaimulikke Saksamaal, kelle vastu hakkas peagi huvi tundma ka [[paavst]]. Kui Riia piiskop [[Albert von Buxhövden]] [[1229]]. aastal suri, nimetas [[Bremeni peapiiskop]] Albert Suerbeeri tema järglaseks, kuid Riia toomkapiitel valis piiskopiks hoopis [[Nicolaus von Nauen]]i. Tema vastu oli ka [[Mõõgavendade ordu]] ning ehkki teda toetas osaliselt ka paavst, pidi ta Riia piiskopitoolist siiski loobuma. Selle asemel sai ta [[1240]]. aastal [[Armagh]]' peapiiskopiks ja [[Iirimaa]] [[priimas]]eks. Seal tekkisid tal vastuolud aga kohalike [[Dublin]]i, [[Cashel]]i ja [[Tuam]]i piiskoppidega, kes ei soovinud teda näha Iirimaa kõrgeima vaimulikuna. Vastuolude tõttu lahkus Iirimaalt ja olles tegev Prantsusmaal, loobus Albert 1245. aasta jooksul oma kirikuprovintsist. ==Riia peapiiskopina== [[1245]]. aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)\|Christoph]] ja paavst [[Innocentius IV]] rajas uue, [[Riia peapiiskopkond\|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]], mille etteotsa ta määras Alberti. [[1246]] lahkus too [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas. Peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastu. Alles [[1253]]. aastal, kui viimane suri, sai Albert lõpuks ka Riia valitsejaks. Peapiiskopi ilmalike võimu alaks said endised Riia ja [[Semgallia piiskopkond\|Semgallia piiskopkonnad]], vaimulik võim oli tal aga [[Tartu piiskopkond\|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]], [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa]] ja [[Preisimaa piiskopkond]]ade üle. Lübecki piiskopi kohast pidi ta aga loobuma. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime.▼ [[1245]]. aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)\|Christoph]] ja paavst [[Innocentius IV]] rajas uue, [[Riia peapiiskopkond\|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]], mille etteotsa ta määras Alberti. Piiskop Christiani vangistuse ajal preislaste käes 1230. aastatel oli piiskokond kaotanud valdused Saksa Ordule ja vastne peapiiskop osutus olevat ilma sissetulekuteta. Ülalpidamiseks anti paavsti poolt Suerbeerile 1246. aasta märtsis parasjagu vakantne pisikese Chiemsee ([[Salzburg]]i kirikuprovints) piiskopkond ja 1247. aasta juulis, pärast piiskop Johannese surma, eluajaks [[Lübeck]]i tühjaks jäänud piiskopikoht. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas ([[Preisimaa]]l, [[Vana-Liivimaa\|Liivimaa]]l, [[Eesti]]s, [[Ojamaa]]l, [[Holstein]]is ja [[Rügen]]il). Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt [[Liivi ordu]]ga, sest ta püüdis tollele peale suruda kuulekusvannet ehk teda teha enda vasalliks. Selleks kutsus ta [[1267]]. aastal Riiga [[stiftifoogt]]iks (peapiiskopi ilmaliku võimuala tegelikuks haldajaks) mõjuka Schwerini krahvi poja [[Gunzelin]]i, kuid ordu vangistas peapiiskopi ning too pidi Gunzelini Liivimaale kutsumise plaanist loobuma. Otseseks sõjategevuseks Alberti ajal siiski ei läinud, ordu ja peapiiskopi vahel püsis ka hiljem habras võimutasakaal.▼ Riia peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastu. 1251. aastal liideti Riia peapiiskopkonnaga ka [[Semgallia]] ▲~~[[1245]].~~piiskopkonna aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)\|Christoph]] ja paavst [[Innocentius IV]] rajas uue, [[Riia peapiiskopkond\|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]], mille etteotsa ta määras Alberti. [[1246]] lahkus too [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas. Peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastumaad. Alles [[1253]]. aastal, kui viimane suri, sai Albert lõpuks ka Riia valitsejaks. Peapiiskopi ilmalike võimu alaks said endised Riia ja [[Semgallia piiskopkond\|Semgallia piiskopkonnad]], vaimulik võim oli tal aga [[Tartu piiskopkond\|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]], [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa]] ja [[Preisimaa piiskopkond]]ade üle. Lübecki piiskopi kohast pidi ta aga loobuma. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. ▲Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt [[Liivi ordu]]ga, sest ta püüdis tollele peale suruda kuulekusvannet ehk teda teha enda ~~vasalliks~~[[vasall]]iks. Selleks kutsus ta [[1267]]. aastal Riiga [[stiftifoogt]]iks (peapiiskopi ilmaliku võimuala tegelikuks haldajaks) mõjuka [[Schwerini ~~krahvi~~krahv]]i poja [[Gunzelin]]i, kuid ordu vangistas peapiiskopi ning too pidi Gunzelini Liivimaale kutsumise plaanist loobuma. Otseseks sõjategevuseks Alberti ajal siiski ei läinud, ordu ja peapiiskopi vahel püsis ka hiljem habras võimutasakaal. ==Kirjandus==

Albert Suerbeer: erinevus redaktsioonide vahel