Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P kerge korrektuur |
||
3. rida:
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:
*raamatukogu peahoones
*meditsiiniraamatukogu (Medical Library)<ref>[http://library.medschl.cam.ac.uk/ Medical Library – School of Clinical Medicine.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/BGML/ Betty and Gordon Moore Library.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> asukoht [[Centre for Mathematical Sciences]])
9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on
==Ülikooli teised raamatukogud==
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
21. rida:
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus
== Ajalugu ==
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[Robinsoni kolledž]]ist. Näha on
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
35. rida ⟶ 36. rida:
== Hooned ==
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
Raamatukogu on laiendatud mitmeid kordi. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui ta sinna enam ära ei mahtunud, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".▼
▲Raamatukogu on
Peahoone praegune asukoht on [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Counti vahel. See ehitati [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare Memorial Counti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum). ▼
▲Peahoone
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
43. rida ⟶ 45. rida:
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref>[http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=katrin-kivimaa-tate-moderni-oppetunnid&id=317 Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
Hoone torni kõrgus on 48
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref>[http://www.bodleian.ox.ac.uk/bodley Bodleian Library | Home.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
55. rida ⟶ 58. rida:
*[[Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref>[http://www.tcd.ie/Library/ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120
==Kohvik==
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse
==Lugejateenindus==
68. rida ⟶ 72. rida:
== Kogud ==
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt.
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad
*
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Acton]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu,
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.
* Hansoni kogu,
* Bradshaw' kogu, mis
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu.
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta.
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu.
* [[Kairo genizah|Taylor-Schechteri kogu]],
*[[Codex Bezae Cantabrigiensis]] on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest
* [[Cambridge'i laulud]] (Carmina Cantabrigiensia) –
*
*
* [[Isaac Newton]]i, [[William Thomson|lord Kelvin]]i, [[Ernest Rutherford]]i, [[George Edward Moore]]<nowiki>'</nowiki>i ja [[Siegfried Sassoon]]i jt pabereid.
*[[Greenwichi observatoorium]]i arhiivid.
* [[Cambridge'i Ülikool]]i materjalid ja arhiivid.
*
== Digitaliseerimise projekt ==
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
2010. aasta juunis tegi Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurune annetus teeb nüüd võimalikuks alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digitaliseerimist]]. Neile on ka interneti teel tasuta ligipääs [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] saidi<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.▼
▲2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi
See projekt keskendus algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.▼
▲
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu
Varasematel aegadel
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref>
110. rida ⟶ 117. rida:
* J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
* David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.
== Välislingid ==
|