Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
P kerge korrektuur
3. rida:
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:
 
*raamatukogu peahoones asuvasuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
*meditsiiniraamatukogu (Medical Library)<ref>[http://library.medschl.cam.ac.uk/ Medical Library – School of Clinical Medicine.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/BGML/ Betty and Gordon Moore Library.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> asukoht [[Centre for Mathematical Sciences]])
9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
 
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande000 raamatuga (siia hulka ei ole arvestatudarvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).
 
==Ülikooli teised raamatukogud==
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
 
LisaksPeale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viieleviie raamatukoguleraamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on tavaliselt 30–15030 000 – 150 tuhat000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]l on üle 100 000 raamatu.
 
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
21. rida:
 
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus pannaksekorraldatakse regulaarselt üles näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[Robinsoni kolledž]]ist. Näha on juurdeehitusjuurdeehitis.]]
 
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
 
35. rida ⟶ 36. rida:
== Hooned ==
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
Raamatukogu on laiendatud mitmeid kordi. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui ta sinna enam ära ei mahtunud, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
 
Raamatukogu on laiendatudmitmel mitmeidkorral kordilaiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui ta sinna enam äraseal eiruumikitsikus mahtunudtekkis, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
Peahoone praegune asukoht on [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Counti vahel. See ehitati [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare Memorial Counti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
 
Peahoone praeguneasub asukoht onpraegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial CountiCourti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial CountiCourti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
 
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
43. rida ⟶ 45. rida:
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref>[http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=katrin-kivimaa-tate-moderni-oppetunnid&id=317 Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
 
Hoone torni kõrgus on 48 mmeetrit (2 meetrit madalam [[St John'si kolledž]]i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref>[http://www.varsity.co.uk/news/873 Nothing racy in ‘tower of porn’]. ''[[Varsity]]'', 22. veebruar 2008.</ref>
 
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud onasuvad [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehitusesjuurdeehitises [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998. aastal.
 
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
 
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref>[http://www.bodleian.ox.ac.uk/bodley Bodleian Library | Home.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
55. rida ⟶ 58. rida:
*[[Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref>[http://www.tcd.ie/Library/ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
 
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 tuhat000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asuvadasub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
 
==Kohvik==
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse ''Tea Room''Roomiks. Seal pakutakse täisroogasidtäisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.
 
==Lugejateenindus==
68. rida ⟶ 72. rida:
 
== Kogud ==
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. JuurdeehitustJuurdeehitist ei ole näha.]]
 
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad näiteksmuu seas:
* eksemplarEksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk).
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Acton]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, miskuhu sisaldabkuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.
* Hansoni kogu, miskuhu sisaldabkuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist.
* Bradshaw' kogu, mis sisaldabkoondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või kirjutatudmille Iirion autoritekirjutanud Iiri pooltautorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle">Charles Sayle. ''A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge'', 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.</ref>
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu.
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30 tuhandest000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (siitsellest tulenebka kollektsiooni nimi).
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta.
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu.
* [[Kairo genizah|Taylor-Schechteri kogu]], miskuhu sisaldabkuulub 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit [[Kairo]] [[Ben Ezra sünagoog]]ist. Seda nimetataksekogu hindamatukson koguksnimetatud hindamatuks. Kollektsioon on kingitus, mismille tehtitegi 1898. aastal [[Solomon Schechter]]i poolt. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga.<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/genizah Cairo Genizah.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref>
*[[Codex Bezae Cantabrigiensis]] on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest ta sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas Cambridge'i ülikoolile protestantlik õpetlane [[Theodor Beza]], [[Jean Calvin]]i õpilane ja järglane.
* [[Cambridge'i laulud]] (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis).
* koguKogu Briti orientalistilt [[Edward Granville Browne]]'ilt (ligikaudu 480 koodeksit).
* mitmeteMitme heliloojatehelilooja, (näiteks [[William Alwyn]]i, [[Arthur Bliss]]i, [[Roberto Gerhard]]i, [[Peter Tranchell]]i) arhiivid.
* [[Isaac Newton]]i, [[William Thomson|lord Kelvin]]i, [[Ernest Rutherford]]i, [[George Edward Moore]]<nowiki>'</nowiki>i ja [[Siegfried Sassoon]]i jt pabereid.
*[[Greenwichi observatoorium]]i arhiivid.
* [[Cambridge'i Ülikool]]i materjalid ja arhiivid.
* ligikauduLigi 1,5 miljonit kaarti.
 
== Digitaliseerimise projekt ==
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
2010. aasta juunis tegi Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurune annetus teeb nüüd võimalikuks alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digitaliseerimist]]. Neile on ka interneti teel tasuta ligipääs [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] saidi<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.
 
2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurunesuuruse annetusannetuse teebsaamisele nüüdon võimalikuksvõimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digitaliseerimistdigiteerimist]]. NeileNeid onpääseb ka interneti teel tasuta ligipääsvaatama [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] saidilehe<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.
See projekt keskendus algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
 
SeeSelles projektprojektis keskenduskeskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
 
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
 
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriksdirektor [[Peter Fox]] (1994–2009).
 
Varasematel aegadel onjuhtis raamatukogusraamatukogu tööd juhtinud üle kahekümne viie25 aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Seda ametikohta pidanudpidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), [[Eric Bertrand Ceadel]] (1967–1979) ja [[Frederick William Ratcliffe]] (1980–1994). 17. sajandil onjuhatas raamatukogu juhatanud [[Abraham Wheelocke]].
 
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref>
110. rida ⟶ 117. rida:
* J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
* David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.
 
 
== Välislingid ==