Ars nova: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
Philippe de Vitry (1291–1361) oli väljapaistev [[filosoof]], [[ajaloolane]], [[matemaatik]], [[muusikateoreetik]], [[luuletaja]] ja [[helilooja]]. Koos teise silmapaistva muusikateoreetiku [[Johannes de Muris]]'ga (u [[1295]]–[[1351]]) lõid nad uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Vitry heliloomingust on säilinud vaid 12 motetti, kuid ta on tõenäoliselt kirjutanud ka ilmalikke laule.
Stiili väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut kirjutas muuhulgas maailma esimese tervikliku muusikateosena komponeeritud missa pealkirjaga [[Messe de Notre Dame]]. On arvatud, et see kirjutati 1360. aastatel ja esitati kuningas [[Charles V]] kroonimisel, näiteks [[Toomas Siitan]] aga väidab oma raamatus "Õhtumaade muusikalugu I", et neil hinnangutel ei ole alust, ning et tõenäoliselt kirjutas Machaut selle teose juba [[1340]]. aasta paiku [[Reims]]is. Machaut'lt on säilinud 23 motetti, millest enamik on armastuslaulud. Samuti kirjutas ta laule sellistes vormides nagu ''[[Lee (luule)|lai]]'', ''[[virelai]]'', ballaad ja ''[[rondeau]]''. Machaut' loomingus tõusis ilmalik muusika kiriklikust tähtsamale kohale.
[[Kategooria:Muusikastiilid]]
| |||