Qaqortoq: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{linn
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
}}
'''Qaqortoq''' (varasem nimi on [[taani keel|taanikeelne]]
== Kliima ==
Gröönimaa lõunatipus ei ole [[igikelts]]a. siiski valitseb Qaqortoqis [[lähisarktiline kliima]].
Linna aastane sademete hulk on 857 mm. Kõige rohkem sajab [[juuli]]s (97 mm) ja [[september|septembris]] (92 mm), kõige vähem [[veebruar]]is (51 mm).
== Ajalugu ==
Vanimad märgid inimtegevusest Qaqortoqi alal on 4300 aastat vanad. Need kuuluvad [[Saqqaqi kultuur]]i, kes olidki Lõuna-Gröönimaa esmaasukad. Kuigi Saqqaqi kultuuri asulapaigad ja leiud Lõuna- ja Lääne-Gröönimaal on üsna sagedased, kuid Qaqortoqi ümbruses siiski mitte eriti: leitud on üksnes üksikuid asulakohti ja esemeid, mille hulka kuuluvad kivikildudest puurid ja noad. Saqqaqi kultuuri kandjad olid sugulased [[tšuktšid]]e ja [[korjakid|korjakkidega]] ning tõenäoliselt surid Gröönimaal välja järglasteta 2800 aastat tagasi.
Samal ajal saabus Lõuna-Gröönimaale [[Dorseti kultuur]]. Sellest ajast on leitud Qaqortoqi kandist mitu ristkülikukujulist turbakatusega maja, mis olid varasele Dorseti kultuurile iseloomulikud. Dorseti kultuur oli kogu [[Põhja-Ameerika]] põhjarannikul ja [[Kanada Arktika saarestik]]us kõikjal levinud veel 1100. aastal, kuid siis tõrjusid [[inuitid]] nad järk-järgult kõrvale ja [[20. sajand]]i alguseks surid nad välja. Gröönimaal hääbus nende kultuur märksa varem ja mitte inuittide survel. Juba 900. aasta paiku oli see kant inimtühi.
[[10. sajand]]i lõpul saabusid Lõuna-Gröönimaale [[viikingid]], kes rajasid sinna oma asundused. Tänapäeva Qaqortoqist 19 km kaugusel kirdes asub kõige väljapaistvama viikingi ehitise, [[Hvalsey kirik]]u vare. [[Kaubandus]] viikingite ja inuittide vahel oli harv, sest nende asundusi eraldas suur vahe. Viikingite asundused püsisid 5 sajandit ja surid lõpuks välja [[15. sajand]]i keskel. Viimased kirjalikud andmed viikingitest Gröönimaal pärinevad Hvalsey kirikuraamatust aastast [[1408]], aga asula ise püsis nähtavasti veel paarkümmend aastat.
Umbkaudu 1500. aastast kuulus Lõuna-Gröönimaa inuittide kultuuri mõjusfääri. Nad ei rajanud eriti selliseid elamuid, millest oleks säilinud jälgi. Muud esemeleiud on suhteliselt sagedased.
[[Pilt:Greenland Houses.JPG|pisi|Qaqortoqi majad]]
Tänapäevase Qaqortoqi asutas [[1774]] Julianehåbi nime all [[Taani-Norra]] [[kaupmees]] [[Anders Olsen (1718–86), kes tegutses [[Üldine Kaubanduskompanii|Üldise Kaubanduskompanii]] heaks. See kompanii haldas Gröönimaad alates [[1749]] ja oli rajanud juba 9 asulat, Julianehåb oli 10. ja viimane. Kuigi Üldine Kaubanduskompanii läks samal 1774. aastal [[pankrot]]ti, jäid kõik need asulad peale ühe püsima ja kindlustasid Gröönimaa kuulumise [[Taani]]le.
Asula sai nime Taani kuninganna [[Juliane Marie]] järgi, kes oli [[Frederik V]] teine naine. Temast põlvnevad [[Christian VIII]] ja kõik hilisemad Taani kuningad.
Qaqortoqi vanim säilinud hoone on aastast [[1797]] pärit endine sadamahoone. Selle projekteeris kuninglik taani arhitekt Kirkerup. Hoone on valmistatud mustadest [[tõrv]]atud [[palk (metsandus)|palkidest]], pandi Taanis osaliselt kokku, toimetati laevaga Gröönimaale osadena ja siis pandi lõplikult kokku.
[[Qaqortoqi muuseum]] asub kunagises linna [[sepp|sepa]] kaupluses, mis valmis [[1804]]. See on valmistatud [[kollane|kollasest]] [[kivi]]st.
[[1927]] rajati Qaqortoqi Gröönimaa esimene [[purskkaev]] Mindebrønden, mis kujutab kaht [[vaal]]a, kes oma hingamisavast vett purskavad. Tänapäevaks on Gröönimaa teine purskkaev rajatud [[Sisimiut]]i.
== Qaqortoq tänapäeval ==
Qaqortoq sai [[grööni hüljes]]te [[nahk]]adega kauplemise keskuseks. Tänapäevani asub linnas hülgenahkade [[parkimine|parkimis]]töökoda [[Great Greenland]]. [[1972]] keelustati kauplemine kõigi mere[[imetaja]]te ja nende saadustega, olenemata nende kaitseastmest, ning seega langes USA turg ära. Alates [[1983]], kui [[Euroopa Majandusühendus]] keelas hülgenahkadega kauplemise, sai ettevõte Taani riigilt igal aastal 25–30 miljonit [[Taani kroon]]i tegevustoetust. [[5. mai]]l [[2009]] keelas [[Euroopa Liit]] kõik hülgetooted, jättes erandi Gröönimaa inuittide kütitud nahkadele. Tänapäeval on Great Greenlandi põhiline turg Euroopa Liit, eriti Taani.
Kuni [[31. detsember|31. detsembrini]] [[2008]] oli linn [[Qaqortoqi vald|Qaqortoqi valla]] keskus. Seejärel liideti Qaqortoqi vald loodes asuva [[Narsaq]]i valla ja Gröönimaa kõige lõunapoolsema, [[Nanortalik]]i vallaga. Tekkis Kujalleqi vald keskusega Qaqortoqis.
[[Pilt:Qaqortoq in Summer.jpg|pisi|Qaqortoq suvel]]
Linnas asuvad kohaliku kunstniku [[Aka Høegh]]i alustatud projekti "Kivi ja inimene" raames loodud Põhjamaade kunstnike skulptuurid.
== Transport ==
Qaqortoqis on Gröönimaad Islandiga ühendava sidekaabli [[Greenland Connect]] maabumiskoht.▼
Nii nagu teistel Gröönimaa asulatel, nii pole ka Qaqortoqil maismaaühendust teiste asulatega. Linnas on autosid ja tänavaid, kuid pole teid, mis viiksid teistesse asulatesse. [[Maastur]]itega saab siiski mõnele poole sõita. Linnast põhja ja läände viivad head matkarajad. Talvel kasutatakse laialdaselt [[lumesaan]]e.
▲Linnas on keskkool ja kaubanduskool. Tegutseb nahaparkimistöökoda.
Linnas asub [[kopter]]ite lennujaam, mis töötab aasta ringi. See ühendab linna läheduses asuva [[Narsarsuaqi lennujaam]]a ning selle kaudu ülejäänud Gröönimaa ja muu maailmaga. Arutatakse kava rajada ka Qaqortoqi lennujaam, kus võiksid maanduda [[lennuk]]id. 1200-meetrine maandumisrada võimaldaks ühendust pidada [[Island]]i ja Ida-[[Kanada]]ga, aga 1800-meetrine maandumisrada Mandri-[[Euroopa]]ga. Maandumisraja asukohta pole veel otsustatud.
▲[[Pilt:Qaqortoq.jpg|pisi|left]]
== Välislink ==▼
Qaqortoqis on [[sadam]]. Seda haldab Gröönimaa omavalitsusele kuuluv [[Royal Arctic Line]], mille keskus on [[Nuuk]]is. Sadamasse saavad siseneda kuni 15 m [[süvis]]ega ja kuni 150 m pikkused laevad. Sadam pakub sisenevatele laevadele [[loots]]e, aga mitte [[puksiir]]e.
*[http://qaqortoq.gl/kal/by/10-2.htm Qaqortoqi tutvustus] ''(grööni keeles)''▼
▲Qaqortoqis on Gröönimaad Islandiga ühendava sidekaabli [[Greenland Connect]] maabumiskoht.
▲== Välislink ==
{{commonscat}}
[[Kategooria:Gröönimaa linnad]]
|