Põhjamaade seitsmeaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
26. rida:
*[[Lübecki vabalinn]] esitas Rootsile pretensioone 1562. aastal, pärast [[Nelipüha|Nelipühi]] Soome lahel Narvast saabunud Lübecki kaupmeeste laevade kinnipidamise ja konfiskeerimise eest Rootsi riigi kasuks. Rootsi kuningas oli konfiskeerimist õigustanud sellega, et Tallinna linna oma kaitse alla võtmisega oli ta ka kohustusnud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i ning selle alusel ei olnud välismaa kaupmeestel kaubelda teiste linnadega va Tallinnaga.
==Põhjamaade seitsmeaastane sõda
1563. aastal määrati Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks [[Liivimaa]]l [[Åke Bengtsson Färla]]<ref>Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män, 1838, [http://books.google.ee/books?id=G8w5AAAAcAAJ&lpg=RA2-PA530&ots=jR_7NdJBkh&dq=%C3%85ke%20Bengtsson%20Ferla&hl=en&pg=RA2-PA530 s.330-331]</ref> ja [[Eestimaa]]l [[Henrik Klasson Horn]].
[[1563]]. aasta puhkes sõda Taani ja Rootsi vahel, rootslased vallutasid Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare.
[[1565]]. aastal vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed]] Pärnu ja peagi said taanlased tagasi ka Lihula.
Oluline pööre sõjas toimus [[1568]]. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik [[Johan III]]. Nõnda lõpetati peagi omavaheline sõda ning 1570. aastal sõlmis Johan rahu ka Taaniga. Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti, kuid Taani valdusse jäi Saaremaa, kuni [[Brömsebro rahu]]ni.
[[Vene tsaaririik]], kellele [[Erik XIV]] oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud alustas pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda Rootsiga [[Vene-Rootsi sõda (1570–1595)|Vene-Rootsi sõda]] ehk [[Kahekümneviieaastane sõda]] (1570–1595).
==Vaata ka==
*Põhjamaade seitsmeaastase sõja lõppemisel astus Rootsi kuningriik sõtta [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]], [[Kahekümneviieaastane sõda]].
==Kirjandus==
*[[Mati Laur]]. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.
==Viited==
{{viited}}
| |||