Redaktsioon: 18. märts 2013, kell 12:25 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 359 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2013, kell 16:18 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Tilsiti rahulepingud''' (ka '''Tilsti rahu''') olid kaks lepingut, mille [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] sõlmis [[Sovetsk\|Tilsitis]] juulis 1807 pärast tema [[Friedlandi lahing\|võitu Friedlandi lahingus]]. Esimene sõlmiti [[7. juuli]]l [[Venemaa Keisririik\|Vene]] [[tsaar]]i [[Aleksander I]] ja [[Prantsusmaa\|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] vahel, kui nad kohtusid parvel [[Nemunas]]e jõe keskel. Teine sõlmiti [[Preisimaa]]ga [[9. juuli]]l. Lepingud lõpetasid [[Neljanda koalitsiooni sõda\|Neljanda koalitsiooni sõja]] Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui ''[[Grande Armée]]'' oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. Napoleon mitte ainult ei kindlustanud oma kontrolli Kesk-Euroopa üle, vaid sai ka Venemaa ja kärbitud Preisimaa oma liitlasteks oma kahe ülejäänud vaenlase Suurbritannia ja Rootsi vastu, päästes valla [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)\|Inglise-Vene]] ja [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)\|Soome sõja]]. Tilsit vabastas ka Prantsuse väed [[Hispaania iseseisvussõda\|Hispaania kampaaniaks]]. Kesk-Euroopa muutus taas lahinguväljaks aastal 1809, kui Austria ja Suurbritannia ründasid Prantsusmaad [[Viienda koalitsiooni sõda\|Viienda koalitsiooni sõjas]]. == Prantsuse-Vene leping (7. juuli) ==

Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel