Erinevus lehekülje "Tilsiti rahu" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Tilsiti rahulepingud''' (ka '''Tilsti rahu''') olid kaks lepingut, mille [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] sõlmis [[Sovetsk|Tilsitis]] juulis 1807 pärast tema [[Friedlandi lahing|võitu Friedlandi lahingus]]. Esimene sõlmiti [[7. juuli]]l [[Venemaa Keisririik|Vene]] [[tsaar]]i [[Aleksander I]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] vahel, kui nad kohtusid parvel [[Nemunas]]e jõe keskel. Teine sõlmiti [[Preisimaa]]ga [[9. juuli]]l. Lepingud lõpetasid [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsiooni sõja]] Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui ''[[Grande Armée]]'' oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.
 
Napoleon mitte ainult ei kindlustanud oma kontrolli Kesk-Euroopa üle, vaid sai ka Venemaa ja kärbitud Preisimaa oma liitlasteks oma kahe ülejäänud vaenlase Suurbritannia ja Rootsi vastu, päästes valla [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Inglise-Vene]] ja [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Soome sõja]]. Tilsit vabastas ka Prantsuse väed [[Hispaania iseseisvussõda|Hispaania kampaaniaks]]. Kesk-Euroopa muutus taas lahinguväljaks aastal 1809, kui Austria ja Suurbritannia ründasid Prantsusmaad [[Viienda koalitsiooni sõda|Viienda koalitsiooni sõjas]].
 
== Prantsuse-Vene leping (7. juuli) ==
16 911

muudatust