Aleksander Nevski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 46 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q174044 (translate me)
Resümee puudub
5. rida:
'''Aleksander Nevski''' ehk '''Aleksander Jaroslavitš''' ([[30. mai]] [[1221]] (traditsiooniline sünniaeg) – [[14. november]] [[1263]]) oli [[Novgorodi vürstide loend|Novgorodi vürst]] ja [[Vladimir]]i [[suurvürst]].
 
TaAleksander Jaroslavitš oli [[Vladimiri-Suzdali suurvürstiriik|Vladimiri-Suzdali suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Vsevolod Suurpesa]] pojapoeg ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ning [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i ning [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i ehk [[Mstislav Udalõi]] tütre Rostislava-Feodossia poeg.
 
== Noorus ==
Aleksandr Jaroslavitš määrati oma isa – [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i poolt juba noorukieas [[1228]]. aastal suurvürsti lähikonda kuuluva bojaari Fjodor Danilovitši järelvalve all [[Novgorodi vürst]]iks.
14-aastasena osales [[Aleksandr Jaroslavitš]] [[1234]]. aastal koos oma isa Vladmiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i, pihkva ja perejaslavli ning novgorodi vägedega sõjakäigus [[Tartu|Dorpat]]i piirkonda, kus Emajõe lähedal toimunud lahingus vene väed võitsid orduvägesi[[Mõõgavendade ordu]] vägesi ja sõlmisid rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis 4 aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkiski antud rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta maksu Novgorodile.
{{vaata|Tartu maks}}
 
{{vaata|Mõõgavendade ordu}}
{{vaata|Ristisõjad Venemaal}}
== 1240. aasta Neeva lahing ==
{{vaata|Ristisõjad Venemaal}}
[[15. juuli]]l [[1240]]. aastal võideti temaAleksandr Jaroslavitši juhtimisel rootsi-soome vägesid [[Neeva lahing]]us, millest ta sai oma hüüdnime "Nevski". Pärast lahingu võitu aga halvenesid tema ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) [[Novgorod]]ist [[Perejaslavl]]li.
{{Vaata|Neeva lahing}}
1241. aastal vallutas [[Ingeri]]s [[Koporje]] linnuse.
 
== [[1242]]. aasta [[Jäälahing]] ==
1241. aastal vallutas [[Koporje]] linnuse.
 
== [[1242]]. aasta [[Jäälahing]] ==
Otsene relvastatud vastasseis [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja sakslaste vahel algas [[1233]]. aastal kui endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vürst [[Jaroslav Vladimirovitš]], koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]]st pagendatud/põgenenud bojaaridega ning sakslastega vallutasid [[Irboska]], kuid olid sunnitud taganema. [[1240]]. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] ning valitseti seal kuni 1242. aasta [[Jäälahing]]u kaotuseni.
{{Vaata|Jäälahing}}
 
[[5. aprill]]il [[1242]]. aastal juhtis ta koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andreiga]] vene vägesid [[Jäälahing]]us [[Tartu piiskop]]i, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja teiste [[Saksa ordu]]sse kuuluva [[Liivi ordu]] vägede vastu.
 
== Suhted Kuldhordiga ==
== Koostöö mongoli khaaniriigiga ==
Peale isa [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i surma [[1247]]. aastal ja venna [[Andrei II Jaroslavitš]]i valitsemist, saireisis Aleksander Nevski koos venna mongoliteAndrei khaaniriigiII juhiltJaroslavitšiga [[Karakum]]i, kus sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi suurvürstiriik]]i, [[Novgorodi vürstiriik]]i ja {{kas|Lõuna-Venemaad}}Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. TaTema vennale Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] valitsemiseks ja nad tegitegid koostööd mongolitega, säilitades seeläbi suurvürsti tiitlivürstitiitli ja nominaalse võimu.
 
[[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirik]]u vasallide Rootsi ja Liivi orduga ning Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja [[Kuldhord]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks samuti Aleksander Nevskile.
 
Aleksander Nevski suri [[Gorodets]]is tagasiteel [[Kuldhord]]i pealinnast [[Sarai]]st, maeti esialgselt [[Vladimir]]i linnas. 1723. aastal viidi põrm üle [[Schlüsselburg]]i ja [[1724]]. aastal [[Peterburi]], 1753. aastal paigutati põrm Püha Kolmainu kirikusse Aleksander Nevski kirikusse Peterburis.
 
== Isiklikku ==
Aleksander Nevski oli abielus vürstinna[[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] vürsti tütre Aleksandra Brjatšislavnaga (''Александра Брячиславовна'') [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigist]].
 
== Surmajärgne kultus ==
TaAleksander Nevski on [[Venemaa]] rahvuskangelane ja õigeusu [[pühak]] ('''Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander'''). [[1547]]. aastal kanoniseeriti ta [[pühak]]uks [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] poolt. Tema järgi on nimetatud palju katedraale ja muid ehitisi Venemaal, [[Püha Aleksander Nevski orden]], samuti [[Aleksander Nevski katedraal]] ja [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistu]] Tallinnas.
[[1547]]. aastal kanoniseeritud pühakuks [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] poolt. Tema järgi on nimetatud palju katedraale ja muid ehitisi Venemaal, [[Püha Aleksander Nevski orden]], samuti [[Aleksander Nevski katedraal]] ja [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistu]] Tallinnas.
 
Aastal [[2008]] telekanali [[Rossija (televisioonikompanii)|Rossija]] korraldatud rahvahääletusel valiti Aleksander Nevski kõigi aegade tähtsaimaks venelaseks.