16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
66. rida:
1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta 1561. aasta sügisel ning taasalgas sõjategevus Liivimaal. 1561. aasta septembris vallutasid Poola väed Mikołaj Radziwiłłi juhtimisel pärast viiepäevast piiramist [[Tarvastu ordulinnus]]e, vastupealetungil Poola vägedele purustasid vürstid [[Vassili Glinski]] ja [[Pjotr Serebrjanõi]] aga Radziwilli väed Pärnu lähedal ning purustasid lõplikult Tarvastu ordulinnuse. 1562. aastal toimus sõjategevus Pihkva- ja Valgevenemaal: leedulased Opotška lähedal ja Vene väed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigis]], [[Vitebsk]]i, [[Orša]] juures.
1561. aastal sõlmisid Rootsi kuningas ja Moskva tsaar vaherahu 2 aastaks, mida 1563. aastal pikendati veel 7 aastaks.
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed. Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan keeldus, mispeale Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] ja Johan III vangistati koos oma naisega. ▼
▲[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning rootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.
===Põhjamaade seitsmeaastane sõda===
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
1563. aasta alanud Taani-Norra ja Rootsi vahelises sõjas, Taani kuninga poolt sõjakuulutamise järel, [[28. juuli]]l asusid Rootsi väed ka piirama hertsog [[Magnus]]ele kuulunud [[Haapsalu linnus]]t, mille vallutasid pärast 10 päevast piiramist ning rüüstasid ka [[Läänemaa]]d. 1563. aasta septembris piirasid Rootsi väed ka nädala jooksul [[Koluvere piiskopilinnus]]t. kuid Poola vägede lähenemisel põgenesid [[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] juurest Tallinnasse jättes maha [[suurtükk]]e.
Rootsi vägede Koluvere piiramise ajal tegid Poola kuninga vasalli, [[Kuramaa hertsog]]i Kettleri väed üllatusrünnaku Haapsalu piiskopilossile ning hõivased selle ning Kettleri kutsel tulid hertsog Magnuse põgenenud vasallid saaremaalt tagasi Haapsalusse. Roootsi väed kogusid enmnast ja taasvallutasid Haapsalu ning Haapsaluse kogunenud ülikud vangistati ning saadeti Stockholmi vangistusse.
1563. aasta septembris tegid Rootsiga sõjas olecvad Lübecki vabalinna kaupmehed kaubareisi Narva, kuid tagasiteel peeti osa neist kinni [[Suursaare]] juures Rootsi sõjalaevade poolt kinni ja konfiskeeriti.
1564. aastal määrati Rootsi vägede juhatajaks [[Henrik Klasson Horn]], kes 1564. aasta talvel piiras taas Koluvere linnust ja vallutas selle.
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
| |||