Alavere (Anija): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
[[Elanike arv]] on ligikaudu 460.
 
Külakeskus on tekkinud ajaloolise [[Alavere mõis]]asüdame baasil.
Külakeskus on tekkinud ajaloolise [[Alavere mõis]]asüdame baasil. Mõis rajati [[1620. aastad|1620ndatel aastatel]], [[historitsism|historitsistlik]] peahoone püstitati sinna [[1850. aastad|1850ndatel aastatel]]. Mõisahoone põletati [[1905]], seejärel taastati, kuid lammutati [[1938]] [[ehitusmaterjal]]iks. Nõukogude ajal oli Alaveres [[sovhoos]]ikeskus, sellest ajast pärineb ka hulk hooneid endises mõisasüdames ja selle vahetus läheduses.
 
Külakeskus on tekkinud ajaloolise [[Alavere mõis]]asüdame baasil. Mõis rajati [[1620. aastad|1620ndatel aastatel]], [[historitsism|historitsistlik]] peahoone püstitati sinna [[1850. aastad|1850ndatel aastatel]]. Mõisahoone põletati [[1905]], seejärel taastati, kuid lammutati [[1938]] [[ehitusmaterjal]]iks. Nõukogude ajal oli Alaveres [[sovhoos]]ikeskus, sellest ajast pärineb ka hulk hooneid endises mõisasüdames ja selle vahetus läheduses.
Alavere mõisakeskust läbisid [[Jäneda]]–[[Perila]] ja Kehra–Kose maantee. [[1970. aastad|1970ndatel]] viidi teeõgvenduste tulemusena mõlemad maanteed asulakeskusest eemale.
 
Nõukogude ajal oli Alaveres [[sovhoos]]ikeskus, sellest ajast pärineb ka hulk hooneid endises mõisasüdames ja selle vahetus läheduses.
 
Alavere mõisakeskust läbisid [[Jäneda]]–[[PerilaJäneda–Perila maantee|Jäneda–Perila]] ja [[Kehra–Kose maantee]]. [[1970. aastad|1970ndatel]] viidi teeõgvenduste[[teeõgvendus]]te tulemusenatagajärjena mõlemad maanteed[[maantee]]d asulakeskusest eemale.
 
[[Kategooria:Eesti külad]]