2005. aasta jaanuaritorm: erinevus redaktsioonide vahel

'''2005. aasta jaanuaritorm''' oli [[orkaan (tuul)|orkaan]]i mõõtu [[torm]] ([[Põhjameri|Põhjamerel]] nimetati tormi ''[[Gudrun]]iks'', [[Skandinaavia]]s ''Erwiniks''<ref name="Märatsev meri: kui vesi peale tungib">Tarmo Soomere. [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel478_455.html Märatsev meri: kui vesi peale tungib.] Horisont, 3/2005</ref><ref>[http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Prognose_20050108.gif Prognose 20050108], met.fu-berlin.de</ref>), mis tekitas 7.–9. [[jaanuar]]il [[2005]] olulisi kahjustusi [[Läänemeri|Läänemere]] erinevates regioonides (nt. [[Rootsi]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s)<ref>[http://ec.europa.eu/eesti/paeevakajalist/newsletter/index_nr10_et.htm#1 Komisjon maksab Eestile ligi 1,3 miljonit eurot 2005. aasta tormikahjustuste likvideerimise toetuseks.] Euroopa Komisjon</ref>. [[9. jaanuar]]i öösel ulatus [[Kihnu]] saarel tuule kiirus iiliti 38 &nbsp;m/s<ref name="Jaanuar möllas ilmalukku vesise pühapäeva">Ain Kallis. [http://www.postimees.ee/090205/esileht/157315.php Jaanuar möllas ilmalukku vesise pühapäeva.] Postimees, 09. veebruar 2005</ref>. [[Pärnu]]s tõusis vesi 295 &nbsp;cm üle [[Kroonlinna null]]i<ref name="Jaanuaritorm 2005">[http://www.parnumaa.ee/index.php?id=286 Jaanuaritorm 2005.] Pärnumaa.</ref>. Lisaks tõi torm kaasa pealtnäha soojale talvele külma, mis püsis nädal aega lumeta. Kuna lumi tuli maha alles järgmisel nädalavahetusel, siis sai külm teha taimedele märgatavat kahju.

[[Eesti]] rannavetes langetas [[Gudrun]] [[Õhurõhk|õhurõhu]] ligikaudu 970–980 [[millibaar]]ini. [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] tekitas [[torm]] oletatavasti üle kahe meetrised lained<ref name="Märatsev meri: kui vesi peale tungib"/>. Keskmiseks [[tuul]]e kiiruseks mõõdeti 25 &nbsp;m/s. Tormituuled ei laastanud ainult rannikuala vaid ulatusid ka sisemaal ([[Viljandi]]s iiliti 29 &nbsp;m/s), kus murdus palju [[mets]]a<ref name="Jaanuar möllas ilmalukku vesise pühapäeva"/>.

[[Pärnu]] linnast ujutati üle umbes 8 &nbsp;km² suurune ala<ref name="Eesti mererandade looduslik seisund ja arengutendentsid">Kaarel Orviku, Are Kont. [http://www.lote.ut.ee/785248 Eesti mererandade looduslik seisund ja arengutendentsid.] Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskond</ref>. Veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja [[Raeküla]]s Merimetsa tänaval. [[Vana-Pärnu]]s Kesk tänaval. Üle ujutanud oli ka [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] kaldad<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0546620 Pärnus on üleujutus kesklinnani /täiendatud/.] ERR Uudised, 9. jaanuar 2005</ref>.

[[Pärnu]] elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid [[Scoutspataljon]]i 44- ning 34-liikmeline pioneeriüksus [[Tapa Väljaõppekeskus]]est. [[Tagalapataljon]]i saatis üheksa ja [[Staabi- ja sideväljaõppekeskus]] [[Üksik-sidepataljon]] kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 [[Kaitseliit|kaitseliitlastkaitseliit]]last. Üksuste tegevust koordineerib [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu Maleva]] pealik kapten Erik Reinhold<ref>[http://www.mil.ee/?id=1374 Kaitseväe üksused osalevad Pärnus päästetöödel.] Kaitsevägi, 09. jaanuar 2005</ref>.

[[Kategooria:TormTormid]]