Vikipeedia

Õõnetuvi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
125 205 muudatust
P r2.7.2+) (Robot: lisatud vi:Columba oenas
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Õõnetuvi
| värvus = linnud
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =
| pilt = Columba oenas.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Tuvilised]] ''Columbiformes''
| sugukond = [[Tuvilased]] ''Columbidae''
| perekond = [[Tuvi]] ''[[Columba]]''
| liik = '''Õõnetuvi'''
| binaarne = ''Columba oenas''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| levikukaart =
}}
'''Õõnetuvi''' (''Columba oenas'') on [[lindtuvilane|linnutuvilaste]] [[liiksugukond (bioloogia)|liiksugukonda]] [[tuvilane|tuvilastetuvi]] [[sugukondperekond (bioloogia)|sugukonnastperekonda]] kuuluv [[lind]].▼
[[Pilt:Pigeon colombin MHNT.jpg|pisi|Õõnetuvi muna]]▼
 
Teaduslikult kirjeldas õõnetuvi esimesena [[Linnaeus]] [[1758]].
▲'''Õõnetuvi''' (''Columba oenas'') on [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[tuvilane|tuvilaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
 
== Levila ==
Õõnetuvi on levinud Loode-Aafrikas ja Euraasias [[Pürenee poolsaar]]est ja [[Briti saared|Briti saartest]] kuni [[Iraan]]i, [[Kesk-Aasia]] ja Siberi edelaosani.
 
Õõnetuvi on levinud [[Euroopa]]s, [[Loode-Aafrika]]s, [[Lääne-Siber]]is, [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Väike-Aasia]]s, [[Iraak|Iraagis]], [[Iraan]]is ja [[Kašgaaria]]s.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 261, joon. 189</ref>
Eestis on õõnetuvi pesitsusaegset arvukust hinnatud 500–1000 paarile, talvist arvukust 0–10 isendile. <ref>''[[Hirundo]]'' 1:2009 </ref>
 
[[Eesti]]s on õõnetuvi hajus [[haudelind]]<ref name="Loomade elu"/>. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatud 500–1000 paarile, talvist arvukust 0–10 isendile<ref>"[[Hirundo]]" 1:2009</ref>. Kuni [[20. sajand]]i keskpaigani oli õõnetuvi Eestis veel [[jahilind]], aga [[1950. aastad|1950. aastatel]] vähenes tema arvukus meil mitu korda.
 
[[Inglismaa]]l on õõnetuvi üks kõige rohkearvulisemaid tuviliike.
 
Õõnetuvi kuulub [[soodsas seisundis]] liikide hulka.
 
== Välimus ==
 
Õõnetuvi üldpikkus on 32-34 cm. Ta on [[kodutuvi]] suurune, [[kaelustuvi]]st väiksem<ref name="Loomade elu"/>. KehaehituseltKaelustuvist on õõnetuvi kaelustuvist proportsionaalsem, tal on lühem saba ja ühtlasem kiirem lend. ErinevaltKodutuviga sarnasesarnaneb välimusegata lennu ja värvuse poolest, aga erineb heledamate [[tiib]]ade, ühevärvilise [[selg|selja]] ja heledama alapoole poolest<ref name="Loomade elu"/>. Tal puudub [[valge]] [[päranipuala]]<ref name="Loomade elu"/> ja erinevalt kodutuvist puudub õõnetuvi sulestikus valge värvus üldse. Õõnetuvi vanalind on põhivärvuselt [[hall]], kaelal[[kael]]al [[roheline|rohelise]] metalliläikega. Puguala[[Pugu]]ala ja rind on veinpunakad, selg hall kuni pruunikas[[pruun]]ikas. [[Hoosulg|Hoosuled]] ja [[tüürsulg|tüürsuled]] on tumepruunid. Tiibadel on kerge hõbejas läige ja lühikesed mustad[[must]]ad vöödid. [[Nokk]] on [[punane]], tipuosas [[kollane]]. [[Jalg|Jalad]] on punased. Noorlinnu kaelal puudub roheline metalliläige, tema puguala on tumepruun ja tiivad ühtlaselt hallid. Ta kaalub 250–340 g<ref name="Loomade elu"/>.
Isaslinnu hääl on madal õõnsakõlaline rütmiline "''uuo-u''", mille teine silp lõppeb järsult. <ref name="Jonsson"> Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2000 </ref> <ref name="Eesti NSV linnud"> Kumari, E. ''Eesti NSV linnud''. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn 1954 </ref>
 
Isaslinnu hääl on madal õõnsa kõlaga rütmiline "uuo-u", mille teine silp lõpeb järsult<ref name=Jonsson>L. Jonsson. "Euroopa linnud". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2000]]</ref><ref name="Eesti NSV linnud">[[Eerik Kumari]]. "Eesti NSV linnud". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1954]]</ref>. "[[Loomade elu]]" järgi on õõnetuvi häälitsus omapärane monotoonne ja kume 10–15 korda korratav "huu huu huu", mis kostab üsna kaugele ega sarnane teiste tuvide kudrutamisele<ref name="Loomade elu"/>. Sealjuures kõnnib lind mööda jämedat rõhtsat oksa, [[saba]] laiali ja kael puhevil<ref name="Loomade elu"/>. Seda häält võib kuulda ainult paarimisajal<ref name="Loomade elu"/>.
 
== Elupaik ==
 
Õõnetuvi elutseb eeskätt salumetsades ja puisniitudel, kus leidub talle pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi, nagunäiteks [[musträhn]]i vanadvanu õõnedõõsi, või pehkinud tüvetüükaid. <ref name="Eesti NSV linnud" />. InglismaalPaiguti onelutseb õõnetuvita ükskõrgetel rohkearvulisemaidjärsakutel<ref tuviliikename="Loomade elu"/>.
 
Pesapaikadele saabub õõnetuvi varakult: levila lõunaosas juba [[veebruar]]i lõpul või [[märts]]i algul, levila põhjaosas [[aprill]]i lõpul või [[mai]] algul.<ref name="Loomade elu"/>
 
Õõnetuvi on [[rändlind]]. Ta [[talvitumine|talvitub]] pesitsusala lõunaosas või sellest pisut lõuna pool. Ta hakkab lõuna poole lendama [[september|septembris]] või [[oktoober|oktoobris]].<ref name="Loomade elu"/>
 
== Toitumine ==
 
Õõnetuvi sööb ainult taimset toitu<ref name="Loomade elu"/>. Ta toitub [[seeme|seemnetest]], pungadest[[pung]]adest ja [[mari|marjadest]]<ref name=Jonsson/>. Pesitsusvälisel ajal toitub tihti koos kaelustuvidega põldudel ja niitudel. <ref name="Jonsson" />. Sügisel saab teda kohata [[põld]]udel<ref name="Loomade elu"/>.
 
== Pesitsemine ==
▲[[Pilt:Pigeon colombin MHNT.jpg|pisi|Õõnetuvi muna]]
Õõnetuvi on suluspesitseja. Peale musträhni õõnte pesitseb ta ehitiste tühemikes ja pesakastides.
Õõnetuvi on suluspesitseja. Peale musträhni õõnte pesitseb ta ehitiste tühemikes ja [[pesakast]]ides. Pesavooderdis on napp ning koosneb [[puukoor|kooretükkidest]], oksa[[raag]]udest, [[leht]]edest ja [[sammal|samblast]].<ref name="Loomade elu"/> Pesa asub teistest linnupesadest eraldi<ref name="Loomade elu"/>.
Mängulend sarnaneb kodutuvi mängulennuga. Pesa koosneb raagudest ja kõrtest, täiskurnas 2 muna. Hauvad ja poegi hooldavad mõlemad vanalinnud. <ref name="Jonsson" /> <ref name="Eesti NSV linnud" /> Õõnetuvi on Eestis hõredalt levinud harv kuni väikesearvuline haudelind, teda leidub rohkem loodusmaastikulaamades ja rannikumetsades. Tema arvukus kahanes pärast 1950. aastaid mitmekordselt. 20. sajandi keskpaiku oli õõnetuvi Eestis veel jahilind. Õõnetuvi saabub Eestisse [[märts]]is, lahkub [[oktoobris]], üksikud isendid talvituvad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Rändeaegadel kohatakse õõnetuvi märksa sagedamini.
 
Õõnetuvi [[mängulend]] sarnaneb kodutuvi mängulennuga.
 
Õõnetuvi hakkab munema aprillis või mais, olenevalt geograafilisest asukohast. [[Täiskurn]]as on 2 valget [[muna]], mis on 36–37 mm pikad ja 26–28 mm laiad. [[Haudumine|Hauvad]] mõlemad vanemad kokku 16–18 päeva.<ref name="Loomade elu"/>
 
Poegi toidavad mõlemad vanemad: algul [[tuvipiim]]aga,seejärel pugus toodavate poolseedunud teradega, mida poegadele välja öögatakse. Pojad lahkuvad pesast 25–28 päeva vanuselt, kui nad lennuvõimestuvad.<ref name="Loomade elu"/>
 
Pärast esimese pesakonna poegade iseseisvumist rajavad vanemad veel teisegi. Teises pesakonnas kasvanud pojad võivad pärast pesast lahkumist ühineda esmakurnadest pärit noorlindude salkadega, aga võivad moodustada ka eraldi parvi, mis koosnevad ainult teise pesakonna lindudest.<ref name="Loomade elu"/>
Õõnetuvi on [[looduskaitse]] all.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus|melekas}}
{{Commons|Columba oenas|Columba oenas}}
 
[[Kategooria:Tuvilased]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Õõnetuvi"