Redaktsioon: 28. juuni 2012, kell 19:44 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eesti sõjaajaloolased ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. jaanuar 2013, kell 21:18 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 349 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Sõjaväelane ~~{{toimeta}}~~ \| Taustavärv = #B22222 \| Pilt = \| Pildisuurus = \| Pildi info = \| Nimi = August Traksmaa \| Hüüdnimi = \| Sünniaeg = [[27. august]] [[1893]] \| Sünnikoht = [[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)\|Rägavere vald]], [[Virumaa]] \| Surmaaeg = [[16. juuli]] [[1942]] \| Surmakoht = [[Sverdlovski oblast]] [[NSV Liit]] \| Teenistused = [[Venemaa keiserlik armee]]<br>[[Eesti Rahvavägi]]<br>[[Eesti sõjavägi]] \| Auaste = [[kindralmajor]] \| Juhitud üksused = [[1. Soomusrongirügement]]<br>[[2. Diviis]] \| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] \| Autasud = [[Püha Anna orden]]i 4. järk <br>Püha Anna orden 3. järk<br>[[Püha Stanislavi orden]]i 3. järk <br>Püha Stanislavi orden 2. järk<br>[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk <br>Vabadusrist II liigi 3. järk<br>[[Kotkaristi II klassi teenetemärk]], 1940 }} '''August Hans Traksmaa''' (enne [[Nimede eestistamine\|eestistamist]] 1935 '''Traksmann'''; [[27. august]] [[1893]] [[Põlula mõis]], [[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)\|Rägavere vald]], [[Virumaa]] – [[16. juuli]] [[1942]] [[Sevurallag]], [[Gorelniki vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane. TaA. Traksmaa oli [[Eesti]] Vabariigi sõjaväe [[kindralmajor]] ja mitmete [[Eesti Vabadussõda]] käsitlevate teoste kaasautor.▼ {{Vabadusrist\|I/3<br/>II/3}}▼ ==Elulugu== August Traksmaa sündis Virumaal, [[Põlula mõis]]as kupja perekonnas. Õppis [[Vilula]] [[ministeeriumikool]]is ja lõpetas [[1912]]. aastal [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar\|Tartu Õpetajate Seminar]]i ja töötas seejärel [[1912]]. aastast [[Virumaa]]l [[Salatse]] küla [[algkool]]i juhatajana. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal lõpetas [[1915]]. aastal [[Peterburi]] 3. lipnike kooli ja teenis aastatel septembrist [[1915]] - septembrini [[1917]] 228. Zadonski jalaväerügemendis nooremleitnandina [[Läänerinne (Venemaa keisririik)\|Läänerindel]]-, [[Rumeenia rinne\|Rumeenia]] ja [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)\|Edelarindel]] ning sai ta kaks korda haavata. ▲'''August Hans Traksmaa''' (enne eestistamist 1935 '''Traksmann'''; [[27. august]] [[1893]] [[Põlula mõis]], [[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)]], [[Virumaa]] – [[16. juuli]] [[1942]] [[Sevurallag]], [[Gorelniki vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane. Ta oli [[Eesti]] Vabariigi sõjaväe [[kindralmajor]] ja mitmete [[Eesti Vabadussõda]] käsitlevate teoste kaasautor. [[Eesti Vabadussõda\|Eesti Vabadussõjas]] oli alates [[1918]]. aasta novembrist [[5. Jalaväepolk\|5. Jalaväepolgu]] 3. [[rood]]u ja hiljem ka II [[pataljon]]i ülem nooremleitnandi auastmes, 19. [[mai]]l [[1919]] ülendati kiiduväärse teenistuse eest [[kapten]]iks ja 11. [[veebruar]]il [[1920]]. aastal [[alampolkovnik]]uks vanusega 18. jaanuarist 1920.aastal. ~~Traksmaa sündis [[Põlula mõis]]as kupja perekonnas.~~ Pärast Vabadussõda õppis aastatel [[1924]]–1926 [[Kõrgem Sõjakool\|Kõrgemas Sõjakoolis]] ja oli ajakirja [[Sõdur (ajakiri)\|Sõdur]] [[toimetaja]] aastatel [[1926]] – 1928 ja [[1930]] – [[1932]]. Pärast seda [[Sõjakool]]i ülem, kompaniiülem ning Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja [[Kaitseväe Peastaap#Ajalugu\|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem. Aastatel 1928–1930 õppis [[Prantsuse Sõjaväeakadeemia]]s ning ülendati [[24. veebruar]]il [[1930]]. aastal [[kolonel]]iks. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] sai ta kaks korda haavata. Ta oli [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] eelses Eestis üks tuntumaid ja nooremaid kindraleid. Traksmaa omab märkimisväärset tähtsust Eesti Vabadussõja populariseerimisel.▼ Aastatel 1932–1934 koostas Eesti Vabadussõja ülevaateteose "Eesti Vabadussõda 1918–1929" ja kuulus [[Vabadussõja Ajaloo Komitee]]sse. August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri, pidas [[Johan Laidoner]] oma võimalikuks järeltulijaks [[sõjaväe ülemjuhataja]] kohal.▼ [[1934]]. aasta [[1. aprill]]ist oli A. Traksmaa [[1. Soomusrongirügement\|1. Soomusrongirügemendi]] ülem [[Tapa]]l, 30. septembrist [[1934]] [[2. Diviis]]i ülem [[Tartu]]s ning Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli lektor. Traksmaa arreteeriti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)\|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. [[NKVD]] [[Erinõupidamine]] mõistis ta [[15. juuli]]l [[1942]] surma. Väidetavalt suri Traksmaa Sverdlovski vangla [[Urallag]]i vangilaagris [[südamerabandus\|südamerabandusse]] päev pärast surmaotsuse tegemist. ▼ Aastatel [[1936]] - [[1937]] oli A. Tarksmaa Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Moskva]]s, [[1937]]. aastal töötas Eesti Vabariigi [[Välisministeerium]]is ja seejärel Riigikaitselise Instituudi juhatajana. A. Traksmaa mälestuseks on [[Tartu]]s paigaldatud [[August Traksmaa bareljeef\|bareljeef]].▼ 1939. aasta [[24. veebruar]]il ülendati A. Traksmaa [[kindralmajor]]iks, 1939. aasta oktoobrist sõjaministri abi ning juunist [[1940]]. aastal [[Sõjakool]]i ülema asetäitja. ~~== Hariduskäik ==~~ [[Vilula]] ministeeriumikool [[1912]] [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar\|Tartu Õpetajate Seminar]] [[1915]] [[Peterburi]] 3. lipnike kool 1924–1926 [[Kõrgem Sõjakool]] 1928–1930 [[Prantsuse Sõjaväeakadeemia]] ▲~~[[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] sai ta kaks korda haavata.~~ Ta oli [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] eelses Eestis üks tuntumaid ja nooremaid kindraleid. Traksmaa omab märkimisväärset tähtsust Eesti Vabadussõja populariseerimisel. ~~== Teenistuskäik sõjaväes ==~~ [[September]] [[1915]] - [[september]] [[1917]] 228. Zadonski jalaväerügemendi nooremleitnant Esimese maailmasõja Venemaa lääne-, [[Rumeenia]] ja edelarindel Alates novembrist [[1918]] 5. Jalaväepolgu 3. [[kompanii]] ja hiljem ka II [[pataljon]]i ülem nooremleitnandi auastmes Eesti Vabadussõjas 19. [[mai]] [[1919]] ülendati kiiduväärse teenistuse eest kapteniks 11. [[Veebruar]] [[1920]] alampolkovnik vanusega 18. jaanuarist 1920.a. Pärast Vabadussõda [[Sõjakool]]i ülem, kompaniiülem Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem 24. [[veebruar]] [[1930]] kolonel [[1934]] [[Tapa]]l 1. [[soomusrong]]i rügemendi ülem 30. septembrist [[1934]] [[2. Diviis]]i ülem [[Tartu]]s Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli lektor 24. [[veebruar]] [[1939]] kindralmajor Oktoobrist [[1939]] sõjaministri abi Juunist [[1940]] [[Sõjakool]]i ülema asetäitja ▲August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri, pidas [[Johan Laidoner]] oma võimalikuks järeltulijaks [[~~sõjaväe~~Sõjaväe ~~ülemjuhataja~~Ülemjuhataja]] kohal{{lisa viide}}. ~~== Teenistuskäik väljaspool sõjaväge ==~~ [[1912]] [[Virumaa]]l [[Salatse küla]] algkooli juhataja [[1926]] - [[1928]] ja [[1930]] - [[1932]] ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja [[1932]] - [[1934]] [[Vabadussõja Ajaloo Komitee]] [[1936]] - [[1937]] Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Moskva]]s [[1937]] Eesti Vabariigi välisministeerium ▲A. Traksmaa arreteeriti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)\|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. aastal ja [[Juuniküüditamine\|küüditati koos perega]] [[NSV Liit]]u. [[NKVD]] [[Erinõupidamine]] mõistis ta [[15. juuli]]l [[1942]] surma. Väidetavalt suri Traksmaa Sverdlovski vangla [[Urallag]]i/[[Gorelniki]] vangilaagris [[südamerabandus\|südamerabandusse]] päev pärast surmaotsuse tegemist. ~~== Tunnustused ==~~ ==Mälestuse jäädvustamine== ▲{{Vabadusrist\|I/3<br/>II/3}} ▲A. Traksmaa mälestuseks on [[Tartu]]s paigaldatud [[August Traksmaa bareljeef\|bareljeef]]. [[Püha Anna orden]]i 4. ja 3. järk [[Püha Stanislavi orden]]i 3. ja 2. järk [[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk ja II liigi 3. järk *[[Kotkaristi II klassi teenetemärk]], 1940 == Teosed ==

August Traksmaa: erinevus redaktsioonide vahel