Alusheli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta-muusika|aasta=2013}}
'''Alusheli''' ([[saksa keel]]es ''Stammton'') on [[muusika]]s [[diatoonika|diatoonilise]] [[helisüsteem]]i [[muusikaline heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[tähtnotatatsioon]]i eeskujul tähtnimetusega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste “alusheli” (''Stammton'') on kasutusel saksa keeleruumis. ▼
▲'''Alusheli''' ([[saksa keel]]es ''Stammton'') on [[muusika]]s [[diatoonika|diatoonilise]] [[helisüsteem]]i [[muusikaline heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka täht[[
==Alusheli mõiste==
Tänapäevase sisuga mõiste
Kogu muusikaline heliruum, milles keskaja heliloojad töötasid ning mida keskaja muusikateoreetikud käsitlesid, oli ambitusega G-e<sup>2</sup>. Suure oktaavi G-d tähistati kreeka tähega Γ (''gamma'') ning sellest on nimetuse ”gamma” saanud suure oktaavi G-st üles ehitatud helirida Γ, A, B, c, d, e, f, g, a, b, c<sup>1</sup>, d<sup>1</sup>, e<sup>1</sup>, f<sup>1</sup>, g<sup>1</sup>, a<sup>1</sup>, b<sup>1</sup>, c<sup>2</sup>, d<sup>2</sup>. Seda helirida tervikuna nimetati esimese heksakordi järgi ''gamma ut'', millest vormus ka sõna ''gamut''. e<sup>2</sup> sai kui heksakordi kõige ülemine heli nimetuse ''e la''. Esimese oktaavi c<sup>1</sup>-d, mis oli seotud kolme erineva heksakordiga, nimetati ''c sol fa ut''. Teoreetikud kasutasid veel 17. sajandil alushelide puhul nii vana-kreeka täht- kui ka keskaegseid silpnimetusi, kuid praktikas kasutati põhiliselt silpnimetusi.
| |||