Eesti muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised. Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, [[ballaad]]idena ning eepiliste [[legend]]idena. Suure osa regivärsi varajasest teaduslikust uurimusest tegi 1860ndail [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes kasutas neid Eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" koostamisel. Siiski oli regilaul 20. sajandiks enamikus Eestist kadunud, selle elavaid traditsioone esines veel ainult [[Setumaa]]l ja [[Kihnu]]s.

 

Traditsioonilised [[tuulepill]]id (inglise ''wind instruments''), mis põlvnesid pillidest, mida mängisid [[karjus]]ed, olid vanasti laialt levinud, kuid praegusel ajal mängitakse neid harva. Teisi instrumente, sealhulgas [[viiul]]it, [[kannel]]t (zither: eesti tõlkes [[tsitter]]), [[kontsertiina]]t ning [[akordion]]i, kasutatakse [[polka]] või muu tantsumuusika mängimiseks.