Redaktsioon: 30. detsember 2012, kell 01:54 redigeeri Jaanus.kalde (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2392 muudatust P →‎Registrid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. detsember 2012, kell 01:56 redigeeri eemalda Jaanus.kalde (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2392 muudatust P →‎Protsessorite arhitektuur Uuem muudatus →
99. rida: Protsessoreid võib jagada arhitektuuri järgi nt [[Harvardi arhitektuur]]iga või [[Von Neumanni arhitektuur]]iga ja täpsemalt nt. protsessorite perekondadesse. Perekonnad on nt. [[x86]], [[SPARC]], [[PowerPC]], [[MIPS]], [[ARM (arvutiarhitektuur)\|ARM]] jpt. Protsessorite perekondade erinevused on alati piisavalt suured selleks, et samad [[masinkood]]is programmid ([[tarkvara]]) ilma [[kompilaator\|ümberkompileerimata]] erinevatel arhitektuuridel või protsessoriperekondadel ei toimi. Tihtipeale pole abi lihtsast ümberseadistusest või kompileerimisest: programme tuleb vastava [[operatsioonisüsteem]]i, protsessori arhitektuuri või perekonna tarbeks spetsiaalselt kohandada. Ühe arhitektuuri siseselt võib samuti esineda suuri probleeme ühilduvusega. Näiteks võib tuua kõige levinuma x86 (firmad [[Intel]] ja [[AMD]]) protsessoriperekonna, millel on vanust juba üle 20 aasta. Esimesed x86 protsessorid olid [[16-bitine protsessor\|16-bit]]ised. [[32-bitine protsessor\|32-bit]]istele sama perekonna protsessoritele kirjutatud programm 16-bitisel protsessoril aga ei tööta. Üldiselt dikteerivad kasutatavad programmid (tarkvara), millise perekonna arhitektuuriga protsessorit on vaja kasutada. Teine, märksa selgem, tunnus arhitektuuri juures on protsessori [[Register (arvutitehnika)\|registrite]] suurus. Kui räägitakse [[8-bitine ~~arhidektuur~~protsessor\|8]], 16, 32 jne bitistest protsessoritest, siis peetakse silmas protsessori registrite suurust. Registrite suurus määrab, milliste (kui suurte) arvudega suudab protsessor kiireid arvutusi teha. Reeglina on ka 16-bitine protsessor võimeline ka näiteks 32-bitiste arvudega arvutama, aga teeb seda tunduvalt aeglasemini kui 32-bitine protsessor. Ka [[64-bitine protsessor]] suudab loomulikult 32-bitiste arvudega arvutada, kuid jällegi on see aeglasem kui 64-bitiste puhul. Loomulikult vajavad näiteks 32- ja 64-bitine protsessor ka just neile mõeldud [[emaplaat]]i ja [[Mälu (arvuti)\|mälu]]. ~~<br />~~ Kuid järjest arenev [[Mikrokiip#VLSI\|VLSI]] disain võimaldab nendest probleemidest hoolimata protsessorite [[arvutusjõudlus]]t üha kasvatada.

Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel