Sulev Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid; lisatud Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Vahtre sündis põlise talupoja peres Põhja-[[Tartumaa]]l Laiuse vallas. Tema isa oli aktiivne seltsi- ja kultuurielu tegelane Heinrich Vahtre (kuni [[1937]] Vinkman), ema aga Elise Möllerson, kellelt Sulev Vahtre päris kristliku ja kultuurilembese vaimsuse. Ta käis Kivijärve algkoolis ning astus pärast aastatel [[1939]]–[[1940]] [[Paldiski]]s ajutiselt kaubandusõpilaseks olemist [[Tartu Kommertsgümnaasium]]isse, kus õppis 1940–1943. [[1942]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii [[poliitika]] kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. [[1943]]. aastal katkestas ta ajutiselt kooliõpingud ning viibis kuni [[1945]]. aastani üldiselt isatalus, kus aitas teha talutöid, sest tema kaks vanemat venda olid sõjas langenud. [[1944]]. aasta sügisel osales ta [[Johan Pitka|Pitka]]-poisina [[Tallinn]]a kaitsmise katses, otsustades [[Punaarmee]] tankide saabudes relvastatud vastupanust siiski loobuda. Seejärel siirdus ta taas koju, asudes järgmisel aastal uuesti koolis õppima.
[[1947]]. aastal lõpetas Vahtre Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumi (varasema Kommertsgümnaasiumi) ning asus samal aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Tema peamisteks juhendajateks kujunesid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]] ja [[Julius Madisson]], kes jätkasid Eesti Vabariigi ajale iseloomuliku allikakriitilise ajaloouurimise õpetamist. Vahtret paelus
1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle. [[1962]]. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. Et Vahtre väärtustas eriti ajaloo allikaõpetuslikku külge, siis otsustas ta oma doktoritöö kirjutada ajaloolise [[demograafia]] teemal. [[1971]]. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal (raamatu kujul ja mõnevõrra täiendatud kujul ilmus teos [[1973]]. aastal). [[1974]]. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.
|