Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
 
Järeltäiend on:
* täpsustavat lauseosa esiletõstev ja pikem
''Talveöö, '''karge ja sünge'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.''
 
14. rida:
 
* [[võrdlustarind]]
'''''Tumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.''
 
* '''põhjast lahutatud''', ningmis tähendab selet juhul paikneb järeltäiend paikneb lause lõpus
''Referaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi).
 
23. rida:
''Kirja saatis ta '''lühikese''' (= ta saatis lühikese kirja).''
 
* asendatav [[täiendkõrvallause]]ga, kus vastav [[omadussõna]] talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev järeltäiend onkäitub kui iseseisev [[elliptiline]] [[lause]], st ta võib esineda iseseisva lausena.
''Ta kleit, '''päikesest pleekinud ja vihmast märg''', rebenes katki. - Ta kleit, mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg, rebenes katki.''
''Rühma juhtis nooruke leitnant, '''peenike kui piitsavars'''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. Peenike kui piitsavars.''
30. rida:
''Õde, '''kallis''''', ''ulata mulle raamat.'' ''Sina, '''õnnetu''''', ''oled tõesti palju kannatanud!''
 
* lause põhjaga '''käändes ja arvus''' ühilduv (v.a. neli viimast käänet), kusjuures nimetavas käändes omadussõna võib ka [[öeldistäide]] olla.
 
=== Asesõna järeltäiendina ===