Erinevus lehekülje "Entiteet" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Entiteet''' ([[uusladina keel|uusladina]] sõnast ''entitas'') on mis tahes, mis [[olemasolu|on olemas]]. Entiteetide seas on peale [[asi|asjade]] ka [[omadus]]ed ja [[protsess]]id. Entiteet võib olla [[konkreetsus|konkreetne]] või [[abstraktsus|abstraktne]], [[mateeria|materiaalne]] või [[vaim (mens)|vaim]]ne. Mõnikord eristatakse ka [[fiktiivne entiteet|fiktiivseid]] ehk fiktsionaalseid entiteete, mis esinevad jutustustes, [[müüt|müüdis]], [[legend]]is jne<ref name="Meos, 2002"/>.
 
Internetiväljaande [[Online-Wörterbuch Philosophie: Das Philosophielexikon im Internet]] artiklis "[http://www.philosophie-woerterbuch.de/online-woerterbuch/?tx_gbwbphilosophie_main%5Bentry%5D=283&tx_gbwbphilosophie_main%5Baction%5D=show&tx_gbwbphilosophie_main%5Bcontroller%5D=Lexicon&cHash=d18ad3c6553112b231e482016c8f1d9b Entität]" määratleb [[Thomas Blume]] entiteedi mõiste järgnevalt: “Klassikalises, Aristoteleseni ulatuvas käsitluses tähendab entiteet üksikut, jagamatut, eraldiseisvat, individuaalset asja, midagi, mis on või eksisteerib. Samal ajal on entiteet ka selle asja olemus, miski, mis teeb asja selleks, mis ta on ja ilma milleta asi eksisteerida ei saaks. Tänapäeva filosoofias kasutatakse [sõna] ‘entiteet’ eelkõige [sõna] ‘objekt’ sünonüümina. Entiteedid ei ole seega mitte ainult meeltega tajutavad objektid nagu majad, lauad, varjud, vaid kõik, mis kõige üldisemas mõttes võiks olla uurimise objektiks. Seetõttu on tavaline teha vahet konkreetsete, see tähendab tajutavate ja ajalis-ruumiliselt eristatavate ning abstrakseteabstraktsete, ajalis-ruumiliselt eristamatute (nagu näiteks arvud), entiteetide vahel. Teadusteoorias tehakse vahet ka vaadeldavate ja vaadeldamatute entiteetide vahel. Viimaseid nimetatakse ja teoreetilisteks entiteetideks. Teoreetilisi entiteete postuleeritakse selleks, et suuta selgitada objektidevaadeldavate vaadeldavatobjektide toimimist. Teoreetilise entiteedi näiteks on elektron, mida pole võimalik ühegi abivahendiga (nagu näiteks mikroskoobiga) näha. Elektroni mõistet kasutades on aga võimalik kirjeldada elektrilisi (nagu näiteks elektrostaatilistelektrostaatilne laeng) või keemilisi (nagu teatud keemiliste ainete reaktsioon) nähtusi. Semantikas, mis märgiõpetuse ühe osana tegeleb märkide tähendustega, on entiteedid eraldiseisvad objektid (nagu lauadlaud ja toolidtool), omadused (nagu ‘punane’ ja ‘vali’), suhted (nagu ‘suurem kui’ ja ‘tugevam kui’) ning ka funktsioonid ja väited.”
 
== Viited ==