Hääl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
üle viidud teise artiklisse
1. rida:
{{See artikkel|räägib häälest otseses mõttes; häälest kui muusikainstrumendist räägib [[Hääl (muusika)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hääl (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
'''Hääl''' on [[inimene|inimese]] [[hingamiselundid|hingamis]]- ja [[hääleelundid|hääleelundite]] koostöös tekitatud [[heli]]. See võib olla rääkimine, laulmine, naermine, kisendamine jne. Inimese hääl tekib, kui [[kops]]udest tulev [[õhk]] läbib [[häälepaelad]], pannes need võnkuma. Hääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. [[Suu]] ümber paiknevad [[lihas]]ed muudavad häälepaelte tekitatud [[heli]] arusaadavateks [[häälik]]uteks või [[muusikaline heli|muusikaliseks heliks]]. Õõned [[nina]]s, [[kõri|kurgus]] ja [[rindkere|rinnas]] aitavad [[heli]]l resoneerida. Häälepaelte [[võnkumine|võngete]] [[resonaator]]iks on [[rindkere]] ja [[pea]].
 
{{vaata|Hääl (muusika)}}
[[Laulja]]d kasutavad [[muusika]] tegemiseks inimhäält nagu [[muusikainstrument]]i ([[vokaalmuusika]]).
 
==Vokaaltehnika==
{{vaata|register (hääl)}}
Vokaaltehnikat ehk laulutehnikat on õpetatud lauluõpetuse koolkondades. [[19. sajand]]il oli edukas Manuela Garcia koolkond, kes oli [[Gioacchino Rossini|Rossini]] kolleeg. Pariisis oli kuulus Jean de Reszke (1950-1925) laulukool. Tema meetod oli [[staccato]], [[pianissimo]] ja [[fortissimo]] põhitehnika harjutused ning hingamisharjutused [[diafragma]] treenimiseks.
 
Vokaaltehnikad on [[falsett]], [[peahääl]], [[rinnahääl]], [[segahääl]], [[vibraato]], [[poolhääl]], [[kõnelaul]], [[retsitatiiv]].
 
==Laulmisstiilid==
{{vaata|Hääl (muusika)}}
*''bel canto''
*''verismo''
 
==Hääleliigid==
{{vaata|Hääleliik}}
*[[koloratuursopran]]
*[[sopran]]
*[[metsosopran]]
*[[alt]]
*[[tenor]]
*[[bariton]]
*[[bass]]
 
==Hääl partituuris==
{{vaata|Partii (muusika)}}
'''Hääl''' laiemas tähenduses on [[laulja]], [[Ansambel|ansambli]], [[laulukoor|koor]]i või [[orkester|orkestri]] [[partituur]]is üks [[partii (muusika)|partii]]. Mitmehäälses muusikas räägitakse 2-, 3- või 4-häälsest seadest, mis oleneb [[partii (muusika)|partiide]] arvust.
 
[[Koor]]i [[partituur]]is kirjutatakse naishääled [[viiulivõti|viiulivõtmes]], meeshääled [[bassivõti|bassivõtmes]].
 
Kõrgeim naishääl on [[sopran]] ja madalaim kontraalt või [[alt]]. Nende vahele jääb [[metsosopran]]. Need kõrgused on ka poiste [[Ulatus|hääleulatuses]] (tuntud tiiskandina).
 
Madalaim meeshääl on [[bass]] ja kõrgeim [[tenor]], nende vahele jääb [[bariton]].
 
[[Kategooria:Hääl|Hääl ]]
 
[[af:Stem]]