Tegusõna käändelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tegusõna käändelised vormid''' väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. [[Käändelisse vormi]] kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi ehk infinitiivid, v- ja tav-kesksõna ehk oleviku kesksõnad, nud- ja tud-kesksõna ehk mineviku kesksõnad.

 

== Eesti keel ==

 

==== Tegevusnimi e infinitiiv ====

:-maks ''õppi'''maks''''' ''Rõhuta'''maks''' oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.''

:-mata ''õppi'''mata''''' ''Mul on täna poes veel käi'''mata'''''.

 

*da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada [[seesütleva]] käändevormi

:-des ''õppi'''des''''' ''Põle'''des''' muutuvad puud tuhaks''.

:-vat ''õppi'''vat''''' ''Mati soovi'''vat''' õpinguid välismaal jätkata''.

 

==== Kesksõna e partitsiip ====

:-tav ''õpi'''tav''''' ''Karli ütlus on äärmiselt usu'''tav'''''.

 

 

:-nud ''õppi'''nud''''' ''Olen täna palju kooki söö'''nud'''''.

:-tud ''õpi'''tud''''' ''See raamat on Marel juba ammu läbi loe'''tud'''''.

 

==== Tegevusnimed e infinitiivid lauseliikmetena ====

 

*ma-tegevusnimi võib olla lauses

:sõltuvusmäärus: ''Laulja Christina Aguliera keeldub nälgimast''.

 

:otstarbemäärus: ''Leidmaks enda koht elus, läks Kairi palverännakule''.

:liitöeldise osa: ''See üritus on minu sõpradele ammu tuttav''.

 

:määrus: ''Hõisates ja juubeldades jooksid võitjad lavale''.

 

:sõltuvusmäärus: ''Tõnu käivat igal õhtul jõusaalis''.

:sihitis: ''Kas külmkapis leidub midagi söödavat''?

 

==== Kesksõnad e partitsiibid lauseliikmetena ====

----