Vikipeedia

Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P r2.7.1) (Robot: lisatud ar:انتشار الطحالب
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|rightpisi|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]]▼
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
'''Veeõitseng''' (ka '''veeõitsemine'',' või '''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse ka sageli mõistet "'''vetikate õitsemine'''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole õisi:[[õis]]i ja nad ei [[õitsemine|õitse]].▼
▲[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]]
▲'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse ka sageli mõistet "''vetikate õitsemine''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole õisi: nad ei [[õitsemine|õitse]].
 
Veeõitsengu peamine põhjus on [[toitaine]]te, eriti [[fosfaat]]ide üleküllus. See võib kasutada [[väetis]]te kasutamisest [[põllumajandus]]es, samuti [[majapidamine|majapidamistes]] fosforit sisaldavatest puhastusvahenditest. Kui niisugused ained on loodusesse sattunud, võivad nad vihmaveega veekogusse kokku kanduda. Veeõitsengu soodustajateks on peetud ka [[süsinik]]u ja [[lämmastik]]u üleküllust.
Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]].▼
 
▲VeeõitsengudVeeõitseng võivadvõib ilmneda nii [[magevesi|mage-magedas]], [[riimvesi|riimveelistesriimvees]] kui ka [[soolane vesi|soolasesoolases veegavees]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni[[fütoplankton]]i liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse[[värvus]]e muutus,. sageliVesi muutub vesivõib kasmuutuda hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimistveekogu režiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]].
Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.▼
 
▲Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu üldtunnustatud määramispiir, siis tavaliselt on teguloetakse veeõitsenguks veeõitsengugaseda, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.
 
Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
 
== Veeõitsengud Eestis ==
 
Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt [[eutroofne järv|eutroofsetes]] ja [[düseutroofne järv|düseutroofsetes järvedes]]. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Eesti suurjärvedes: [[Peipsi]]s ja [[Võrtsjärv]]es, samuti [[Läänemeri|Läänemeres]].
 
15. rida ⟶ 17. rida:
 
== Vaata ka ==
*[[Eutrofikatsioon]]
*[[Veetõusuõitseng]]
*[[Kahjulikud veeõitsengud]]
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Rakko, 2009">A. Rakko, A[http://www. 2009eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html Veeõitsengud Eesti järvedes.] "[[Eesti Loodus]]" 2009, 7: 6-14. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html]</ref>}}
 
== Välislingid ==
*Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. [[Eesti Loodus]] 7: 6-14. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html]
 
[[Kategooria:Ökoloogia]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Veeõitseng"